Neljas Physicumi seminar toimub neljapäeval, 4. aprlllil kell 16.15 Physicumi auditooriumis B103. Physicumi seminarid on mõeldud füüsikute ja materjaliteadlaste, aga ka teiste loodus- ja täppisteadlaste laiale ringile (alates bakalaureuse astme üliõpilastest) ning püüavad avada seda, mis mingis valdkonnas on parasjagu oluline ja uudne või kuhu teatud uurimissuund on tänaseks välja jõunud.
Esineb dr. Arved Vain (TÜ füüsika instituudi biomehaanika dotsent) ettekandega "Omnitoni saamise lugu ehk kuidas ennetada haigestumist".
Kokkuvõte ettekandest:
Lihashaigusi peetakse ravimatuteks. Selle on tinginud asjaolu, et lihashaigusi diagnoositakse liiga hilja – siis, kui patoloogiline protsess on tekitanud skeletilihases pöördumatuid morfoloogilisi muutusi. Järelikult on oluline vältida lihashaigusi. Paraku puuduvad laialtkasutatavad meetodid ja seadmed skeletilihaste muutuste lihtsaks ja odavaks jälgimiseks ning patoloogia varajaseks avastamiseks.
Tüüpilisteks vigadeks seni leiutatud seadmetele lihastoonust iseloomustava parameetri registreerimisel on mõõtmisprotseduuri mehaaniline järelmõju, mis muudab mõõtekorratavust halvemaks. Roomavuse ja mehaanilise pinge relaksatsiooniaja karakteristikuid mõõtvaid seadmeid pehmetele bioloogilistele kudedele ei ole teada peale müomeetri.
Bioloogiliste kudede testimise põhiprobleem on see, et need on palju muutlikumad kui elutud materjalid. Pehmete bioloogiliste kudede biomehaaniliste omaduste iseloomustamisel tekitavad kõige suuremaid raskusi koe mittelineaarsus, viskoelastsus ja anisotroopne käitumine, mis võivad aja jooksul muutuda. Keha erinevates piirkondades varieeruvad bioloogiliste kudede biomehaanilised omadused. Omnitoni uus programm ja seade võimaldavad täiendavalt:
- Seadistada seadet nii, et on välistatud mõõtmisel uuritava koe elastsuspiiri ületamine;
- Kordusmõõtmistel: järgmine päev, nädal, kuu või aasta saab alustada mõõtmisi täpselt regiooni sellest punktist, millist mõõdeti eelmine kord;
- Ühe impulsi rakendamisel saadakse infot pehme bioloogilise koe erinevatest kihtidest.
Arved Vain lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse insenerina 1961. aastal. Aastatel 1965–1968 oli ta Tartu Ülikoolis aspirantuuris biofüüsika erialal, sai 1970 a. kandidaadikraadi ja töökoha Tartu Ülikoolis, kus on tegutsenud kuni tänaseni. 1993. a kaitses Arved Vain Riias biomehaanika alal dr. habil. biol. kraadi teemal “Mehaanilise pinge transmissiooninähtus skeletilihases”.
Arved Vain on õpetanud erinevaid meditsiinifüüsikaga seotud aineid, praegustes õppekavadest leiab näiteks tema loengukursused "Biomehaanika alused ja biomaterjalid", "Müomeetria", "Funktsionaalse anatoomia põhimõisted". Tema juhendamisel on kaitstud 10 doktoriväitekirja, 12 magistritööd ja üle 30 bakalaureusetöö. Arved Vain on olnud külalisprofessor Sumõ Riiklikus Ülikoolis (Ukraina) ja Vanderbilti Ülikoolis (Nashville, TN, USA).
Müomeetria meetodile ja seadmele sai Arved Vain esimese autoritunnistuse 1977, esimese patendi 1996, teise 2011 ning kolmas rahvusvaheline patenditaotlus on esitatud 2019. a märtsis. Arved Vain on ülikooli spinn-off ettevõtte OÜ Müomeetria asutaja (1999), praegu kannab firma nime AS Myoton.
Taust:
- Eestlaste leiutis lennutatakse rahvusvahelisse kosmosejaama, Novaator 04.10.2017
- Eestlaste loodud seadmega kosmoses katseid teinud astronaut naasis täna Maale, EAS 20.12.2018