18. septembril kell 14.00 kaitseb Sten Saar Biomeedikumis aadressil Ravila 19–1006 (või videosilla kaudu) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Epidemiology of severe injuries in Estonia“ („Raske trauma epidemioloogia Eestis“).
Juhendajad: kirurgiliste haiguste professor Peep Talving (TÜ kliinilise meditsiini instituut) ja kirurgia professor Urmas Lepner (TÜ kliinilise meditsiini instituut).
Oponent: professor Ari Leppäniemi (Helsingi Ülikooli Haigla, Soome).
Kokkuvõte
Vigastussurmade tõttu kaotatud eluaastate hulk on suurem kui kasvajate ja südamehaiguste tõttu kaotatud eluaastate hulk kokku (Trunkey 1983). WHO andmetel hukkub trauma tõttu maailmas keegi iga kuue sekundi järel (WHO 2015). Vigastussurmade osakaal Eestis on üks Euroopa Liidu kõrgemaid (Eurosafe 2013, 2014, 2016).
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida raskelt vigastatud patsientide demograafilisi andmeid ja tulemeid Eestis. Raske vigastus on defineeritud maailmas laialdaselt kasutatud Injury Severity Score’ (vigastuse raskuse skoor) alusel.
Raskelt vigastatud haiged suunatakse spetsialiseerunud traumakeskustesse, mida Eestis esindavad Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Haigete elulemus on Eesti traumakeskuste vahel sarnane. Eesti traumasüsteem on ajas oluliselt arenenud, mida peegeldab oluliselt parem elulemus viimastel aastatel võrreldes varasema perioodiga taasiseseisvumise järgselt. Raskelt vigastatud haigete demograafiline profiil ja tulemid on sarnased teiste Euroopa traumakeskustega. Kõige enam vigastussurmasid toimub sündmuskohal, mis näitab vigastuste ennetuse olulisust. Sagedasim surmapõhjus on ajuvigastus, millele järgneb veritsussurm. Autoõnnetus on peamine traumamehhanism vigastussurma korral. Traumade korral esines väga suurel hulgal patsientidel alkoholijoove, mis näitab vajadust pidevaks riiklikuks alkoholipoliitikaks.