Ideofoonilisi (ka onomatopoeetilisi, kirjeldavaid, mimeemilisi jne) väljendeid tajutakse sageli kui keelevälistele nähtustele viitavaid tähistusi, mille seost referendiga iseloomustab tavapära-se keelemärgi omast väiksem suvamäär. Nii jäljendavad ideofoonilised väljendid otseselt või kaudselt meie heli-, nägemis-, motoorseid või muid aistinguid.
Ideofoonid on huvitav osa inimkeelest, sest neid võib vaadelda kui keeleüksusi, mis on moo-dustatud keeleväliste helide transformatsiooni tulemusena. Nimetatud transformatsiooniks on vaja vähemalt kahe protsessi toimumist. Esiteks tuleb keeleväline ehk tundmatu helijada ko-handada tuntud, nn kodustatud jadaks, mis sobib konkreetse keele artikulatsioonivõimaluste-ga. Teiseks tuleb saadud helijada lõimida kõnesse, st sõnatüvesse ja/või süntaksisse. Tuginedes peaasjalikult komi keele (soome-ugri keelte permi rühma kuuluv keel) materjalile, annab loeng süsteemse ülevaate keelestrateegiatest, mida kasutatakse ideofoonilistes ütlustes.
Loeng on inglise keeles.
Professor Gerson Klumpp kaitses doktorikraadi Münchenis (Ludwig-Maximilians-Universität) 1999. aastal. Ta andis oma panuse kamassi keele (väljasurnud samojeedi keel Siberi lõunaosas) uurimisse. Oma väitekirjas, mille teema oli kamassi keele verbisüsteem, vaatles ta aspekti väljendavate abiverbide grammatikaliseerumist keelekontakti mõjul. Societas Uralo-Altaica tunnustas tema tööd autasuga.
Oma edasises uurimistöös on Klumpp muude teemade kõrval uurinud informatsioonistruktuuri kategooriate seletusvõimet niisuguste morfosüntaktiliste probleemide selgitamisel nagu eristav objektimärkimine, iseäranis uudsed objektimärkimismallid uurali keeltes (nt käändevaheldus dialektides või referentobjektide nullmärgistus). Nimetatud teema kohta on ta koostanud mahuka uurimistöö, mida valmistab praegu ette avaldamiseks. Klumpp õpetas aastaid Münchenis uurali filoloogiat ning oli 2008.-2009. õppeaastal Hamburgi ülikoolis asenduspro-fessor. 2011. aasta sügisest töötab ta soome-ugri keelte professorina Tartu ülikoolis.
Gerson Klumppi professuuri Tartu ülikoolis toetab Euroopa Sotsiaalfond DoRa programmi tegevuse 2 raames. Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa tegevuse 2 eesmärk on kõrghariduse kvaliteedi parandamine välisõppejõudude kaasamisega.