6. septembril 2019 kell 14.00 kaitseb Van Thai Nguyen doktoriväitekirja „Esimene huule- ja suulõhedega patsientide ravitulemuste uuring Kesk-Vietnamis“ („The first study of the treatment outcomes of patients with cleft lip and palate in Central Vietnam“) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks arstiteaduse erialal.
Juhendajad:
dotsent Triin Jagomägi, TÜ
kaasprofessor Toai Nguyen, Vietnam
Oponent:
Pertti Pirttiniemi, Oulu Ülikool, Soome
Kokkuvõte:
Huule- ja/või suulaelõhe (CL/P) on maailmas üks enimesinevamaid kaasasündinud arenguanomaaliaid. CL/P esinemissagedus Vietnamis on 1/677 elussünni kohta. Kesk-Vietnamis on tavaks, et enamus CL/P patsientidest loodab rahvusvaheliste abiorganisatsioonide poolt korraldatud ravimissioonidele. Kuna need organisatsioonid ei ole kohal kogu aeg, siis toimuvad operatsioonid korrapäratult ja tavaliselt rahvusvaheliselt aktsepteeritud protokollides ettenähtud aegadest erinevalt. Rahvusvaheliste abiorganisatsioonide meeskond keskendub pigem lõhede kirurgilisele sulgemisele, mitte aga muudele ravimeetoditele. Näiteks logopeedilist- ja ortodontilist ravi rahvusvahelised abiorganisatsioonide meeskonnad ei toeta. Süsteemselt ei toimu ka patsientide lõikuste järgseid järelkontrolle. Seetõttu ei ole hinnatud ka sellise ravikorraldusega patsientide ravitulemusi.
Antud doktoritöö eesmärgiks oli hinnata nende CL/P diagnoosiga patsientide, keda on opereerinud erinevad rahvusvahelised abiorganisatsioonid, ravitulemusi Kesk-Vietnamis. Hinnati järgmisi näitajaid: hammaste tervislik seisund, nasolabiaalne esteetika, kõne kvaliteet, näo-, lõualuude ning suulae morfoloogia, lõualuude mõõdud, ülemiste hingamisteede dimensioonid, patsientide ja nende vanemate/hooldajate rahulolu, ema kogemus toimetulekuks suulõhega lapse sünni järel.
Uuring viidi läbi Hues, mis asub Kesk-Vietnamis. Kaasati 81 CL/P diagnoosiga patsienti. Hambakaariese levimust ja parodondi seisundit hinnati rahvusvahelise tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kriteeriumite järgi. Nasolabiaalse esteetika hindamiseks kasutati kolme erinevat meetodit ja hindajateks olid erinevate erialade arstid. Kõnekvaliteet määrati nasaalsuse astme alusel kasutades Nasometer II-e. Näo- ja lõualuude piirkonna ning ülemiste hingamisteede morfoloogilised iseaärasused selgitati välja tsefalomeetrilise uuringuga. Ülalõualuu dimensioonide ja kõvasuulae morfoloogia kindlakstegemiseks kasutati digitaalseid hambamudeleid. CHASQ (Cleft Hearing, Appearance and Speech Questionnaire) küsimustik oli aluseks patsientide ja tema vanemate/hooldajate rahulolu uurimiseks. Emade kogemuse väljaselgitamiseks suulõhega lapse sünni järgselt oli kasutuses eraldi küsimustik.
Kesk-Vietnami suulõhega patsientide hulgas on väga laialt levinud hambakaaries ja gingiviit (igemepõletik). Nasolabiaalne esteetika oli rahuldav. Kõnekvaliteet oli halb, kuna rohkem kui pooltel patsientidel oli kõne hüpernasaalne. Esines Angle IIInda klassi hambumusanomaaliat. Õhuteede, ülakaare ning suulae dimensioonid olid vähenenud just lapspatsientidel. Emade suhtumine CL/P lapse sündi oli ilma suurte emotsioonideta. Nii patsiendid kui ka vanemad/hooldajad olid rahul ravitulemustega.
Vietnamis on pakiline vajadus luua rahvuslik suulõhede register, et oleks võimalik patsientide ravi koordineerida ja jälgida. Samuti on vaja luua ja kasutusele võtta patsientide jälgimise diagnostilised miinimumnõuded. Teeme ettepaneku parandada hammaste tervisega seotud protseduuride, ortodontilise ravi ja logopeedilise teenuse kättesaadavust.