Esmaspäeval, 29. juunil kell 11.15 kaitseb Viktorija Kukuškina Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti Biokeskuse auditoorium või videosilla vahendusel) doktoritööd “Understanding the mechanisms of endometrial receptivity through integration of ‘omics’ data layers” („Geeniekspressiooni andmete integreerimine teiste ‘oomika’ andmetega kirjeldamaks endomeetriumi retseptiivsuse mehhanisme“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks TÜ MRI nõukogus molekulaarse biomeditsiini erialal.
Juhendajad:
TÜ genoomika instituudi bioinformaatika juhtivteadur Reedik Mägi
biotehnoloogia professor Andres Metspalu
TÜ kliinilise meditsiini instituudi reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets
Oponent:
professor Stephan Beck, Cancer Institute University College London, Suurbritannia
Kokkuvõte
Maailma Terviseorganisatsiooni statistika väidab, et umbes 10% püsisuhetes olevatest naistest on ühel või teisel põhjusel viljatud. Naise viljakust mõjutab välja palju erinevaid faktoreid ning setõttu on viljatuse põhjuste leidmine tihti väga keeruline. Viljatust põhjustavateks faktoriteks võivad olla üldine terviseseisund, erinevad haigused, geneetiline taust, väliskeskkonna ja eluviisiga seotud tegurid. Ühe näitena võib tuua embrüo pesastumist (implantatsioon) emaka limaskesta (endomeetriumi), mis võib toimuda ainult kindla lühikese perioodi vältel (implantatsiooni aken), kui endomeetrium on embrüo suhtes kõige vastuvõtlikum. Implantatsiooni akna periood on aga iga naise jaoks erinev, ning on määratud erinevate bioloogiliste protsesside poolt. Kunstliku viljastamise (IVF) läbiviimise jaoks on kriitiline teada täpset implantatsiooni akna aega, sellega seotud mehhanisme ja nende vastastikust mõju. Selleks, et uurida mehhanismide omavahelisi seoseid, panime paariviisiliselt kokku erinevaid geneetilise regulatsiooni andmekihte, milleks olid RNA, mikroRNA ja DNA metülatsiooni admed, ja mida koos nimetatakse ‘oomika’ andmekihtideks. Kokkuvõtvalt näitavad antud töö tulemused, et, võrreldes ühe ‘oomika’ andmekihi uurimisega, ‘oomika’ andmekihtide kombineerimine aitab paremini mõista endomeetriumi retseptiivsusega seotud bioloogilisi protsesse ning vältida valepositiivseid tulemusi. Antud tööga me rõhutame süsteemibioloogia ning paljude andmekihtide samaaegse kasutamise olulisust naise reproduktiivsuse bioloogiliste mehhanismide uurimisel.