Õppe- ja uurimistöö tugev seos
Mitmekülgsed praktikavõimalused
Toetav keeleuurijate ja praktikute kogukond
ÕPPETÖÖ
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppes spetsialiseerutakse ühele neist erialadest:
Eesti keele eriala annab teadmised tänapäeva eesti keele ehitusest, kujunemisloost, eesti keele varieerumisest, allkeeltest ja murretest, kirjakeele korraldamisest ja hooldest, tutvustab eesti keeleteaduse uurimissuundi, -meetodeid, aktuaalseid probleeme, annab oskuse tekste luua, kriitiliselt lugeda, toimetada jpm. Eriharidusega eesti keele spetsialistid, keda vajatakse kõigil elualadel, aitavad hoida keele elujõudu.
Eesti keele võõrkeelena eriala on mõeldud eesti keelest ja kultuurist huvitatud tudengitele, keda köidavad keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse ning eesti keele kui võõrkeele küsimused. Õpingute käigus süvenetakse eesti keele struktuuri üksikasjadesse, õpitakse võrdlema eesti keele ja teiste keelte struktuurilisi iseärasusi ning analüüsima eesti keelt keeleõppija vaatenurgast. Eriala annab teadmised keele ja ühiskonna suhetest, kultuuridevahelisest suhtlemisest ning psühholingvistikast, valmistades ette tänapäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas vajaliku keelelis-kultuurilise pädevusega spetsialiste.
Soome-ugri keelte erialal õpitakse tundma ja võrdlema nii lähemaid kui ka kaugemaid sugulaskeeli, õpitakse tundma nende kujunemist, nende struktuurilisi sarnasusi ja erinevusi, kontakte teiste keeltega, ja muid fennougristika aktuaalseid probleeme. Arendatakse nii soome kui ka ungari keele oskust, aga tutvutakse ka mõne muu kaugema sugulaskeele ja läänemeresoome keelega. Vahetusüliõpilasena on võimalus õppida fennougristikat eelkõige Soomes või Ungaris, aga ka teistes maades.
Soome keele ja kultuuri eriala annab teadmised soome keele ehitusest, arengust ja varieerumisest, soome keele murretest, soome kirjandusest ja kultuurist. Arendatakse ka soome keele oskust, nii et eriala lõpetanu valdab soome keelt kõrgtasemel. Teiste õppejõudude kõrval õpetavad nii keele- kui ka kultuuriaineid emakeelena soome keelt kõnelevad lektorid. Õppetöö üheks osaks on kas õpingud Soomes suveülikoolis või vähemalt ühe semestri jooksul mõnes Soome ülikoolis.
Ungari keele ja kultuuri eriala annab teadmised ungari keele kujunemisest ja arengust, ungari kirjandusest, kultuurist ja ühiskonnast, oskuse tõlkida ungari keelest eesti keelde ja vastupidi. Arendatakse ungari keele oskust, nii et eriala lõpetanu valdab ungari keelt kõrgtasemel. Teiste õppejõudude kõrval õpetab nii keele kui ka kultuuriga seotud aineid ungari emakeelega lektor. Õppetöö üheks osaks on õpingud Ungaris suveülikoolis või semestri või paari jooksul mõnes Ungari ülikoolis.
Arvutilingvistika õppimine on hea võimalus sellele, kel huvi nii keelte kui ka arvutite vastu ja soov leida rakendust kiiresti arenevas valdkonnas. Arvutilingvistika eriala annab teadmised korpuslingvistikast ja keeletehnoloogiast ning nende rakendamise võimalustest. Süvendatakse ka teadmisi eesti keele grammatikast, et rakendada neid eesti keele arvutitöötlusel. Vastavalt huvialadele saab süvendatud teadmised mõnes kitsamas arvutilingvistika rakendusvaldkonnas (nt masinõppe rakendamine keeletehnoloogias, tekstiandmekaeve).
Üldkeeleteadus on teoreetilise kallakuga eriala, milles põhirõhk on inimkeele üldistel seaduspärasustel. Eriala annab teadmised üldkeeleteaduse erinevatest suundadest, uurimisviisidest ning -vahenditest. Õpitakse rakendama sobivaid uurimisviise keeleteaduslike probleemide lahendamiseks.
Mõnda neist magistriõppekava erialadest, nt arvutilingvistikat, ungari keelt ja kultuuri, saab Eestis õppida erialana ainult Tartu Ülikoolis. Omandatud eriharidus avab nii kodu- kui ka välismaal head väljavaated karjääriks erialaspetsialistina teaduses, haridus- ja kultuurivaldkonnas jm, nii avalikus kui ka erasektoris.
Instituudi õppejõud on toetavad juhendajad-nõuandjad ja aktiivsed teadlased. Teadustööl põhinev õppetöö innustab magistrante arutlema, küsima ja uurima, loob võimalused süveneda end huvitavasse erialasse ja uurimisteemasse. Lisaks õppetööle osalevad magistrandid nii uurimisrühmade töös kui ka keelekorpuste koostamisel.
Loe õppeainete ja õppejõudude kohta lähemalt instituudi koduleheküljelt.
ÕPPEVORM
Magistriõppe keskmes on erialaõpingud, mille käigus saab süvendada varasemaid teadmisi-oskusi ja omandada uusi, tegeleda uurimistööga, arendada akadeemilise keelekasutuse ning teaduslike tekstide koostamise oskust. Erialaõpingute ja magistriuurimuse toetamiseks saab valida kursusi rohkete valikainete hulgast. Valikained võimaldavad süvendada erialateadmisi, luua endale lisapädevus oma erialal või omandada seostatud teadmisi mõnelt teiselt erialalt. Õppekavas on ka mitmekülgne valik praktikaid, mille käigus omandatakse kogemusi, arendatakse muuhulgas meeskonnatöö- ja ajaplaneerimisoskust, rakendatakse kogutud teadmisi.
Valdkonna keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrante ühendab magistrikool, kus saab teha teiste erialade tudengitega koostööd magistrikooli ainete hulgast valitud kursustel ja ka magistriseminaris. Magistrikooli ained võimaldavad omandada teoreetilis-metoodilisi teadmisi keeleteaduse ja tõlkeõpetuse valdkonnas, annavad võimaluse osaleda interdistsiplinaarsetes aruteludes ja võrrelda oma eriala teiste erialadega, arendavad muuhulgas meeskonna- ja koostööoskust.
KESKKOND
Magistrandid saavad tegutseda keeleuurijate ja praktikute kogukonnas, mida ühendab huvi keelte ja kultuuride vastu. See on rahvusvaheline keskkond: instituudis on nii välisõppejõude kui ka -üliõpilasi. On võimalik lüüa kaasa konverentside ja olümpiaadide korraldamisel ning saada kogemusi ja erialaseid kontakte.
Aktiivsemad üliõpilased tegutsevad üliõpilaskogus või -esinduses ning esindavad üliõpilaste arvamust instituudi nõukogus. Huvilised on oodatud filmiõhtutele, väljasõitudele, instituudis korraldatavatele raamatuesitlustele ja näitustele. Instituudi raamatukogus on rohkesti erialast kirjandust. Õpingute ajal on võimalik end täiendada mõnes Soome, Ungari vm välisülikoolis. Magistrandid osalevad nii talve-, kevad- kui ka suvekoolides (muuhulgas toimus 2016. a aprillis esimene keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooli kevadkool). Ungari keele magistrandid osalevad ungari-eesti tõlkelaagris.
VILISTLASENA
Pärast magistritöö kaitsmist saab jätkata õpinguid ja uurimistööd doktorantuuris või asuda tööle. Vilistlased on hinnanud kõrgelt nii omandatud erialateadmisi ja oskusi kui ka head suulist ja kirjalikku väljendusoskust, mida neil oma töös vaja läheb. Meie vilistlased töötavad keeleteadlaste, õppejõudude ja õpetajatena, keelekorraldajate, -toimetajate ja korrektoritena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes, tarkvarafirmades, tõlkide ja tõlkijatena, giididena, ajakirjanike ja diplomaatidena ning muudes haridus- ja kultuurivaldkonna ametites, kus on vajalik keeleteadlikkus, loovus ning analüüsioskus.
Tuntud vilistlastest võib lugeda instituudi koduleheküljelt. Mihkel Mutt, kes õppis eesti filoloogia žurnalistika õppesuunal, on ülikoolipõlvest kirjutanud oma mälestusteraamatu 4. osas „Kandilised sambad“.Vaata ka videosid, milles vilistlased räägivad oma õpingutest ja edasistest võimalustest tööturul.
Sirli Zupping, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadur
Kristel Ress, TÜ keelenõunik
Martin Eessalu, Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert
Kuula prof Helle Metslangi loengut „Kuhu kuulub eesti keel?“. Kuula prof Karl Pajusalu loengut „Kas on mitu eesti keelt?“. Kuula prof Birute Klaas-Langi loengut „Eesti keel maailmas – keele kestlikkus ja suhted teiste keeltega“. Kuula prof Renate Pajusalu loengut „(Eba)viisakas eesti keel“.
Lisalugemist:
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Wikipeedia artikkel „Eesti keel”Wikipeedia artikkel „Foneetika”Keeleajakiri Oma KeelKeelenõuvakkLõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskusTartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskusFenno-Ugria AsutusVana kirjakeele uurimisrühmTÜ arvutilingvistika uurimisrühmTÜ Keeletehnoloogia töörühmSoome rahvusvahelise mobiilsuse keskusKodumaa keelte keskusSoome Kirjanduse SeltsDebrecen Summer School, HungaryHungarian Scholarship BoardBalassi Bálint InstituteUngari president László Sólyom külas Tartu Ülikoolis
Kontakt
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Jakobi 2-433, Tartu tel: 737 5221http://www.fl.ut.ee/ee
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.