Ainus õppekava kõrghariduse esimesel astmel, kus õpetatakse kultuurikorraldust
Võimaldab juba õpingute ajal teha tihedat koostööd erinevate looverialade esindajatega
Võimalus valida muusika või etenduskunstide spetsialiseerumissuund
ÕPPETÖÖ
Õppekava tutvustab eesti pärimuskultuuri kujunemislugu, õpetab rakendama kultuuri uurimise metoodikaid töös pärimuse kandjatega ning edendab kirjalikku ja suulist eneseväljendusoskust nii eesti kui ka inglise keeles. Õpitakse tundma loomemajanduse ja loovettevõtluse, ökonoomika, majandusliku arvepidamise ja erinevates organisatsioonides töötamise põhialuseid ning kultuurivaldkondade ajalugu ja kaasaegseid suundumusi. Võimalik on spetsialiseeruda kas muusika või etenduskunstide suunale. Õppekava üks oluline osa on ettevõtlusõpe.
Muusika suunal saavad üliõpilased vajalikke muusikateadmisi muusikasündmuste korraldaja või muusikaliste kollektiivide agendina töötamiseks.
Etenduskunstide suunal saadakse hea teoreetiline ja kunstiline ettevalmistus teatri- ja tantsukunstis ning süsteemne ettekujutus etenduskunstide toimimise põhimõtetest, sotsiaalkultuurilisest rollist ning kunstilistest kvaliteetidest.
Üld- ja alusained aitavad luua põhja kultuuri- ja teadusloos orienteerumiseks, mis võimaldab üliõpilasel sidustada õpingute jooksul omandatavaid valdkonnaspetsiifilisi teadmisi. Need ained aitavad luua valmisoleku aktiivseks suhestumiseks ümbritseva kultuurikontekstiga ning selles aset leidvate protsesside kriitiliselt mõtestamiseks.
Kultuurhariduse ainete läbimine loob valmisoleku kultuuriloome ja -tarbimise protsessides osalemiseks ning nende mõistmiseks ja vastavate oskuste edasiõpetamiseks, samuti toimetulekuks erinevates organisatsioonides ning sotsiaalsetes ja mitmekultuurilistes keskkondades. Juhtimise ja õiguse aineblokis saab õppur ülevaate organisatsiooni toimimise peamistest mõistetest ja seaduspärasustest, samuti kultuurikorraldusega seonduvast õigusregulatsioonist Eestis, majandusained aitavad mõista majandustegevust ja turundust. Lisaks omandatakse teadmised projektitööst ja valdkonna rahastusvõimalustest ning praktilised korralduskogemused erinevates kultuuriorganisatsioonides.
ÕPPEVORM
Eriala on võimalik õppida päevases õppevormis. Õppe kestus on neli aastat. Õppetöö toimub nii loengu- kui ka praktikumide ja seminaride vormis. Kolmandiku õppekavast moodustavad praktilised ained, sh praktikad erinevates kultuuriorganisatsioonides. Auditoorsed õppetöö vormid, loengud, seminarid, kollokviumid jmt, moodustavad õppetöö mahust päevases õppes ligikaudu kolmandiku. Suur osa tööst tuleb õppuril teha iseseisvalt. Tõhusaks toeks on seejuures elektroonilised õpikeskkonnad. Eriala lõpetamiseks tuleb korraldada loov-praktilise lõputööna kultuurisündmus.
KESKKOND
Kultuuriakadeemia loometööks soodsas atmosfääris on kordumatul moel ühendatud pärimus ja tänapäev, rahvuslikkus ja rahvusvahelisus.
Üliõpilaselu on kirev ja hoogne. Paljud kultuurikorralduse eriala üliõpilased osalevad segakoori ja rahvatantsurühma töös ning toimetavad tegusalt üliõpilasesinduses. Džässiklubi, Omakultuuriakadeemia, tudengite teatripäevad, Kultuuridessant, festival „Oma Lugu“ – see loetelu on vaid murdosa kultuuriakadeemias au sees olevatest sündmustest, milles nii tudengid kui ka õppejõud ühiselt kaasa löövad. Õppija ja õpetaja hoolivad suhted on olnud akadeemia hea tava läbi aastate. Üliõpilaste tagasiside alusel ollakse enamiku õppejõududega väga rahul.
Kultuurikorralduse eriala tudengitel on koostöös teiste erialade õppuritega palju võimalusi Viljandi linna kultuurisündmuste korraldamisel osalemiseks. Hansapäevade, Viljandi pärimusmuusika festivali, Ugala teatri jõulumaa ning maakonna laulu- ja tantsupidude korraldamisel lüüakse pidevalt kaasa. Õppekava erinevate ainete raames jagub võimalusi ka rahvusvahelistes projektides osalemiseks.
Kultuuriakadeemia õppekeskkond on kaasaegne ja tudengisõbralik. Õpperuumid paiknevad kolmes erinevas hoones Viljandi kesklinnas, kus asuvad lisaks loenguruumidele veel helistuudio, arvutiklassid, raamatukogu, multimeediakeskus ja visuaaltehnoloogiliste ainete tarbeks sisustatud töökojad.
VILISTLASENA
Õppe edukalt läbinud kultuurikorraldaja on võimeline töötama iseseisva kultuuriettevõtjana, kultuurivaldkonda kureeriva ametnikuna riigiasutustes, sündmuste korraldajana eraorganisatsioonides ja kolmandas sektoris. Edasiõppimisvõimalused ootavad kultuurikorraldajat Eesti kõrgkoolides, nt kultuurikorralduse magistriõpe Tartu Ülikoolis või Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, või mõnes väliskõrgkoolis.
Kontakt
Kultuurhariduse osakond Posti 1 Viljandi, 71004 tel: 435 5242, 435 5236 e-post: kultuurharidus [ät] kultuur.ut.ee
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.