.png)
-
Psühholoogi kutseks vajalik kõrgel rahvusvahelisel tasemel esimese astme baasharidus
-
Õppejõud on ülemaailmselt tunnustatud tegevteadlased ja tippspetsialistid
-
Paindlik õppekava, mis võimaldab omandada teadmisi ka teistelt erialadelt
ÕPPETÖÖ
Bakalaureuse õppekava jaguneb alusmooduliteks ning suuna- ja erialamooduliteks. Esimene hõlmab laiemalt sotsiaalteaduste ning psühholoogi erialaks vajalikke baasaineid, viimased aga kitsamaid psühholoogia valdkondi (sotsiaal-, arengu-, isiksuse-, tunnetus-, kliiniline psühholoogia jpt).
Bakalaureuseõppes saab omandada alusteadmised psühholoogia põhimõistetest ja ‑käsitlustest. Psühholoogia erialal saadakse mitmekülgsed teadmised kaasaegse psühholoogiateaduse teooriatest ja uurimismeetoditest, psühholoogia eriharudest ja erinevatest praktilistest kasutusvaldkondadest. Kõige aluseks on veendumus, et tõeliselt usaldusväärne ja kasulik on teadmine, millel on kindel tõenduspõhine alus.
TÜ psühholoogia instituudis töötavad tuntud ja palju tsiteeritud teadlased, nagu kognitiivse neuroteaduse professor Risto Kalervo Näätänen, eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik, psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor Talis Bachmann, arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste, isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo jt. Lisaks on instituudis külalisõppejõududena mitmeid välismaa tippspetsialiste.
ÕPPEVORM
Enamik õppeaineid koosneb teoreetilisest poolest ja praktilistest ülesannetest. Õppekava alguses on teoreetilise õppe osakaal suurem, hiljem lisandub ainetesse rohkem praktilisi ülesandeid. Keskmiselt moodustab loengute ja seminaride maht umbes 1/3 kogu aine läbimiseks vajalikest töötundidest. Ülejäänud 2/3 kulub iseseisvale tööle, sh jooksvatele kodutöödele (praktilised tööd, referaadid, esseed jne) ning seminarideks, kontrolltöödeks ja eksamiteks valmistumisele. Paljudel ainetel on ka e-tugi ning osa õppest toimub e-õppena.
Oluline on inglise keele oskus, kuna psühholoogia õppematerjalid (õpikud, teadusartiklid jm) on valdavalt ingliskeelsed. Lisaks psühholoogiale kui peaerialale saab soovi korral teatud mahus omandada ka mõne kõrvaleriala.
KESKKOND
Psühholoogia instituudi traditsiooniliste ürituste hulka kuuluvad õppeaasta avaaktus ja seal peetav akadeemiline loeng, aktusele järgnev esmakursuslaste tutvumisõhtu, rebaste ristimine, instituudi vilistlaspäev oktoobri viimasel nädalal ning esmakursuslaste korraldatav jõulupidu tudengitele ja õppejõududele.
Eesti psühholoogiaüliõpilasi ja vilistlasi seob Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus (EPSÜ), mis on tegutsenud alates 18. novembrist 1992.
Instituudi tegevus on tihedalt seotud ka 1988. a loodud Eesti Psühholoogide Liiduga (EPL), mis esindab Eestit rahvusvahelistes psühholoogia ühingutes IUPsyS ja EFPA.
VILISTLASENA
Bakalaureuseastme läbinud võivad töötada väga erinevatel inimsuhete korraldamisega seotud ametikohtadel, samuti kutselise psühholoogi abilisena, kuid mitte iseseisvalt praktiseeriva psühholoogina. Selleks, et saada pädevaks psühholoogiks, karjäärinõustajaks, töötajate värbamise ja valiku spetsialistiks, personalijuhiks, psühhoterapeudiks vm, peaks kindlasti läbima ka kaheaastase magistriõppe. Alles magistrantuuri lõpetanutel on võimalik taotleda psühholoogi kutselitsentsi.
Psühholoogia eriala lõpetanuid töötab erinevates organisatsioonides, nii koolides, raviasutustes kui ka näiteks reklaami- ja koolitusfirmades.
Andres Järving, NG Investeeringud üks juht ja suuromanik, vilistlane (2005)
„Endised emotsioonid ja jäigad seisukohad on nagu haihtunud. Saan aru, mõttes andestan ja vahel proovin juhtida kaaslastki. Kui palju lihtsam ja tulemuslikum on elu, kui mõistad senisest rohkem, mis toimub ümberringi.“
Lisalugemist
Loe õppekava kohta instituudist
Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus
Eesti Psühholoogide Liit
Lahendus.net
www.psyhhobuss.ee
Kontakt
TÜ psühholoogia instituut
tel: 737 5902
e-post: psyhholoogia [ät] ut.ee
Tutvu vastuvõtutingimustega
