20. märtsil näeb Eestis osalist päikesevarjutust
20. märtsil 2015 on Eestis näha osaline päikesevarjutus ning Tartu tähetornis toimub nii varjutuse päeval kui ka enne seda palju põnevat. Järgmine sarnase ulatusega Eestist nähtav osaline päikesevarjutus toimub 25. oktoobril 2022.
20. märtsil kell 11.00–13.17 saab Tartu tähetorni õuel selge ilma korral päikesevarjutust vaadelda nii projektisoonis, kui ka spetsiaalse päikeseteleskoobiga. Lisaks vaatlemisele saavad huvilised küsida selgitusi toimuva kohta tähetorni töötajatelt. Vaatlemine toimub elava järjekorra alusel ja on kõigile huvilistele tasuta.
Pilves ilma korral saab varjutust vaadata kell 11–13 muuseumis interneti vahendusel. Muuseumi ekspositsioonisaalis toimuvale interneti-vaatlusele pääseb muuseumipiletiga.
Kell 13–16 toimub eelregistreerunutele laste huvipäev „Tahan rohkem teada varjutustest“. Programmis uuritakse, kuidas varjutused tekivad, milliseid varjutusi olemas on ning miks Eestis täisvarjutusi vaid harva näha on. Räägitakse ka Kuu faasidest ja päikesevarjutustest teistel Päikesesüsteemi planeetidel ning külastatakse tähetorni planetaariumi. Huvipäevale saab registreerida tähetorni kodulehel.
NB! Päikese vaatlemine palja silmaga, aga eriti läbi tavalise filtrita binokli või filtrita teleskoobi, on silmadele kahjulik!
Kolm päeva enne päikesevarjutust, 17. märtsil kell 18.15 toimub Tartu tähetornis astronoomialoeng, mis juhatab sisse päikesevarjutuse teema. Loengul tutvustab hobiastronoom Martin Vällik Päikese pildistamist ja räägib, kus, kuidas ja millal päikesevarjutust vaadelda.
Täisvarjutust on sel aastal võimalik vaadelda Svalbardis Norras ja Fääri saartel. Eestis on päikesevarjutus näha küll osaliselt, aga väga suures ulatuses. Täielik kuuvarjutus on selge ilma korral Eestist näha selle aasta 28. septembril.
16. mail avab Tartu tähetorn näituse „Päikesevarjutuse lummuses“, mis on esimene sellelaadne Eestis ning tutvustab ajalooliste materjalide ja interaktiivsete eksponaatide kaudu päikesevarjutuste olemust ja vaatlemist.
Et päikesevarjutuse vaatlemine mööduks kõikidele huvilistele ohutult, jagavad Tartu tähetorni töötajad nõuandeid ja nippe, kuidas omal käel päikesevarjutust vaadelda tuleks.
- Kõige parem, mugavam ja ohutum on päikesevarjutust vaadata läbi spetsiaalse päikeseteleskoobi. Päikeseteleskoobid on olemas mitmes suures avalikus varjutuse vaatlemise kohas, sh Tartu tähetornis.
- Päikesevarjutust saab ohutult vaadata ka läbi päikesefiltri, filtrikilega varustatud teleskoobi ja binokli või spetsiaalsete päikesevarjutuse prillide. Filtrikilet saab osta näiteks teleskoop.ee veebipoest. Kilet käsitsedes tuleb olla ettevaatlik, sest kile on õrn ning läbi kahjustatud kile vaatamine ei ole enam turvaline.
- Varjutust saab vaadata ka projektsioonimeetodil – kui teleskoopi või binoklisse sisse vaatamise asemel suunata binokkel/teleskoop varju järgi Päikesele ning teleskoobi okulaarist mõnikümmend sentimeetrit eemal hoida valget paberit, siis tekib Päikese projektsioon, mida on ohutu ja mugav vaadelda. NB! Ilma filtrita teleskoopi ja binoklisse sisse vaadata on ohtlik!
- Projektsioonimeetodit saab kasutada ka ilma teleskoobi või binoklita. Selleks läheb vaja ainult kingakarpi, mille kaas pealt ära käib. Kingakarbi kitsama seina keskele tuleb teha nõelaga pisike auk, karp suunata Päikese poole (selleks tuleb vaadata, kuidas muutub karbi vari maapinnal – kui vari on kõige väiksem, on karp Päikese suunas) ning vaadata karpi pealt sisse – auguga seina vastasseina tekib pisike Päikese kujutis.
- Varjutust saab vaadata ka läbi keevitamisel kasutatava kaitseklaasi DIN14, mida leiab suuremate ehituspoodide riiulitelt.
- Kuigi laialt on levinud arvamus, et CD/DVD-plaadid on päikesevarjutuse vaatlemisel heaks alternatiiviks professionaalsetele vahenditele, tuleb nende kasutamisel olla ülimalt tähelepanelik – kui näete tavavalguses CD-st või klaasist läbi, ei ole Päikese vaatlemine nendega kindlasti ohutu.
- Oluline on meeles pidada ka seda, et läbi tumeda CD või DVD vaadeldes ei tohi Päikest vaadata läbi ketta keskel oleva augu, vaid läbi ketta enda.
- Kui Päike tundub valitud meetodil vaatlemiseks liiga hele ja on silmadele ebamugav, siis tõenäoliselt pole tegemist ohutu meetodiga.
Lisainfo: Janet Laidla, Tartu tähetorni juhataja, tel 5296113, e-post: janet.laidla [ät] ut.ee, www.tahetorn.ut.ee.