Aasta viimane Horisont on pühendatud keeleteadusele

Tartu Ülikooli teadlaste ja ajakirja Horisont koostöös valminud keeleteaduse erinumbris avatakse keeleteadust kogu mitmekesisuses. Jutuks on nii keele olemuslik varieerumine, keelepuu arengud kui ka keele ja geneetika seosed.

Erinumbrist saab lugeda, mida on keeleteadlastel öelda eriolukorraaegse keelekasutuse, kohanimede päritolu ning näiteks ka keele ja geneetika seoste kohta. Ajakirjas on Uurali keelepuu uuendatud versioon, lugeda saab keele muutumise seaduspärasustest, keelte suremisest ja elustamisest, lapse ühest ja kahest keelest ning sellest, mis on (või ei ole) emakeel. Eesti keelele heidetakse pilk ka tüpoloogilisest perspektiivist, arutledes selle üle, milline paistab meie keel teiste keelte taustal. Meid kõiki ümbritsevad kohanimed saavad nimeuurijate pilgu läbi palju sügavama tähenduse. Persooniintervjuu on tehtud fonoloogia ja lapsekeele uurija Marilyn Vihmaniga, kes räägib nii oma teest eesti keele juurde kui ka sellest, mis keel on.

Keeleteadlase vaade keelele on hinnanguvaba ja seda vaatenurka käsitlevad erinumbris mitu lugu. Selgub, et keel pole sugugi ainult kirjakeel. Samuti arutletakse selle üle, mis peaks olema teisiti üldhariduskoolide eesti keele õppes. Horisont käib kõigis Eesti üldhariduskoolides, seepärast loodavad koostajad ja autorid, et erinumbri sisu aitab nii keeleõpetajatel kui ka õpilastel vaadata keelt tavapärasest kooliõppest erinevalt.

Keele erinumbrit täiendavad lood TÜ keeleteadlaste blogi rubriigis „Keeleteaduse Horisont“.
Erinumbrist on pikemalt juttu olnud ka Vikerraadio „Keelesaates“ ja Kuku raadio saates „Looduskalender“.
 
Ajakirja valmimises olid osalised Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppejõud, teadurid, üliõpilased ning teised sama asutusega lähedalt seotud keeleteadlased.

Ajakirja teemaloendi ja veebiversiooni tellimise võimaluse leiab siit.

Lisateave: Ilona Tragel, Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse dotsent, 526 4065, ilona.tragel@ut.ee