Akadeemilise aasta esimene inauguratsiooniloeng: kuidas Eesti ajaloost sai Eesti NSV ajalugu?

19. septembril kell 16.15 on kõik huvilised oodatud Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valgesse saali kuulama Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo professori Tõnu Tannbergi inauguratsiooniloengut „Kuidas Eesti ajaloost sai Eesti NSV ajalugu: ääremärkusi esimese nõukoguliku Eesti ajaloo üldkäsitluse koostamisele aastatel 1945–1952“. Loengus käsitleb professor esimese nõukoguliku Eesti ajaloo üldkäsitluse koostamisega seotud teemasid.

Pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal sai nõukogude võimu üheks esmaseks ülesandeks ühiskonna sovetiseerimisprotsessi läbisurumisel ka uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selle ülesande lahendamiseks vajas režiim ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ning institutsionaalset tuge, mida pakkus eelkõige Eesti NSV teaduste akadeemia koosseisus Tartus 1947. aastal asutatud ajaloo instituut. Uuest teadusasutusest kujunes nõukogude malli kohaselt kiiresti tähtsaim ajaloouurimise keskus Eesti NSV-s peamise eesmärgiga uutele oludele vastava Eesti ajaloo ülevaateteose koostamine. Sõjaeelsed käsitlused olid ideoloogiliselt sobimatud ja selleks ajaks juba enamasti käibelt kõrvaldatud.

„Loengus vaatlen esimese nõukoguliku Eesti ajaloo üldkäsitluse koostamisega seotud teemasid, analüüsin ülevaatlikult selle vastuolulise protsessi eri etappe, võtmeisikuid ja nende panust ning eri asutuse rolli ajalookirjutamise nõukogustamisel, mis tipnes 1952. aastal üheköitelise teose „Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani)“ väljaandmisega,“ rääkis professor Tannberg loengu sisust. Gustav Naani toimetamisel avaldatud üldkäsitlus oli murrangujooneks ajalooteaduse nõukogustamisel, seejärel muutus Eesti ajalugu ametlikult Eesti NSV ajalooks. „Ühtlasi käsitlen loengus põgusalt ka stalinlikku teaduspoliitikat ja ajalooteaduse ideoloogilist suukorvistamist NSV Liidus sõjajärgsetel aastatel,“ lisas Tannberg.

Professor Tõnu Tannberg on lõpetanud Tartu ülikooli 1986. aastal üldajaloo erialal. 1996. aastal kaitses ta doktoriväitekirja teemal „Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806–1856)“. Tänaseks on tema sulest ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni, ta on paljude üldkäsitluste ja kooliõpikute autor, koostaja ja toimetaja ning kuulub mitmete teadusväljaannete ja -asutuste toimetuskolleegiumidesse ja nõukogudesse. Teda on kahel korral pärjatud parima eestikeelse ajalooraamatu preemiaga. Tannbergi peamised uurimissuunad on Baltimaade sõjaajalugu Vene impeeriumi ajal ning 20. sajandi Eesti poliitiline ajalugu NSV Liidu ja Ida-Euroopa arengu kontekstis.

Lisainfo: Kady Sõstar, Tartu ülikooli avalike suhete spetsialist, tel: +372 737 5685, e-mail: kady.sostar@ut.ee.