Ararati vallutamisest möödub 180 aastat

19.11.2009

Pühapäeval, 4. oktoobril avatakse Türgis, Ararati mäe jalamil Ishak Paşa palees näitus Tartu ülikooli endise rektori professor Friedrich Parroti jõudmisest Ararati tippu, millest tänavu 9. oktoobril möödub 180 aastat. Näituse avamisest võtab osa TÜ rektor Alar Karis.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"40609","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]"Loodusteadlased olid 19. sajandil äärmiselt mitmekülgsed. Nii ka Friedrich Parrot, kes õppis küll arstiteadust ja töötas arstina, kuid pühendus juba sel ajal geofüüsikale. Lisaks võib Friedrich Parrotit pidada tõenäoliselt maailma esimeseks professionaalseks alpinistiks. 19. sajandi esimesel poolel polnud peale tema ühtegi teist inimest, kes oleks käinud kokku kuues eri mäestikupiirkonnas," tunnustab rektor Karis oma eelkäija, professor Friedrich Parroti saavutusi.

Peale rektor Alar Karise võtavad näituse avamisel sõna ka välisministeeriumi esindajad, näituse kuraator Erki Tammiksaar, Türgi valitsuse esindaja ning kaks kohalikku maavanemat.

Esmaspäeval, 5. oktoobril asub teele 30 Eesti ja Türgi mägironijat, kes jõuavad ühiselt Ararati tippu täpselt 180 aastat hiljem ehk 9. oktoobril 2009. Teiste seas asuvad mäge vallutama ka näituse kuraator Erki Tammiksaar ning Riho Västrik, kes teevad filmi Parrotist ja tema Ararati vallutusest. Vaata filmi siit!

Pärast näituse avamist mäe jalamil ja mägironijate teelesaatmist jätkab rektor Türgi visiiti kohtumistega Türgi ülikoolides. Professor Karis kohtub Middle East Technical Univeristy (METU), Ankara Ülikooli ja Yeditepe Ülikooli juhtkonnaga, et arutada võimalikku koostööd.


TAUST (Teksti koostanud Erki Tammiksaar)
Professor Friedrich Parrot õppis küll arstiteadust ja töötas arstina, kuid teadustöös pühendus põhiliselt geofüüsikale. Lumepiiri absoluutse kõrguse määramisest mäestikes sai tema elu sisu, mis võimaldas tal tegeleda oma lemmikharrastuse – alpinismiga.
1817. aastal avaldas Alexander von Humboldt uurimuse maa kliimast, kus kirjeldas esimesena merelise- ja kontinentaalse kliima erinevusi ja kutsus üles tegema kindlaks nende piire, et selgitada Maa kliima iseärasusi ja sõltuvust ookeanidest ja hoovustest. Lisaks leidis Humboldt, et lumepiir asub kõige kõrgemal ekvatoriaalses tsoonis ja pooluste poole minnes alaneb korrapäraselt.
Parrot retk Suur-Kaukasusesse (1811) näitas aga muud – Alpides oli lumepiir kõrgemal kui lõuna poole jäävas Suur-Kaukasuses. Oma edasise elu pühendaski ta lumepiiri uurimisele mäestikes, et selgitada, kas Alpides enne teda mõõdetud lumepiiri kõrgus oli mõõtmisviga ja kas Humboldti teooria peab üldjoontes paika või mitte.
Nende uurimustega pani Parrot aluse Maa kliima ja meteoroloogia iseärasuste uurimise suuna rajamisele Tartu ülikoolis, mida jätkasid väga edukalt geofüüsikud-meteoroloogid Ludwig Friedrich Kämtz, Artur Joachim von Oettingen, Carl Weihrauch, Boriss Sreznevski, Alfred Wegener, Johannes Letzmann ja Kaarel Kirde. Meteoroloogia on olnud läbi aegade astronoomia kõrval Tartu Ülikooli üks edukamaid ja maailmas tuntumaid uurimisalasid.
Parrot oli maailmas üks esimesi professionaalseid alpiniste, kes pidas vajalikuks tõusta ka Aasiasse jäävatele mägedele.

Lisainfo: http://agridagi.info/ararat-est/ ja /605804


Karin Volmer
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 5202807
e-post: avalik@ut.ee
/et/ulikoolist/yldinfo/press