Bioloogilised nanomasinad Jörg Pieperi inauguratsiooniloengus

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"38670","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]Reedel, 15. aprillil 2011. aastal kell 16.15 peab TÜ ajaloo muuseumi valges saalis oma ametisse astumise loengu Tartu Ülikooli bioloogilise füüsika professor Jörg Pieper. Loengus tutvustatakse uudset laseri ja neutronite proovipulsside meetodit valkude uurimiseks.

Professor Pieper lahkab oma loengus "Valkude dünaamika reguleerib bioloogiliste nanomasinate tööd" bioloogilisi nanomasinaid valke, mille tegevus on evolutsiooni käigus hästi kohastunud. Nad on eeskujuks sellistele tänapäevastele tehnoloogilistele eesmärkidele nagu päikeseenergia efektiivne kogumine või siis vesiniku tootmine keskkonnasõbraliku kütusena. Valkude mitmekesised funktsioonid nõuavad neilt teatud dünaamilisi omadusi, mida erialaspetsialistid kirjeldavad valkudele iseloomulike võnkemoodidena. Paljud funktsionaalselt olulised liikumised toimuvad pikosekundilises ajalises skaalas. Valkude dünaamikat ja selle vahekorda valkude funktsiooniga saab edukalt uurida, kombineerides optilist spektroskoopiat ja kvaasielastset neutronhajumist.

Loengus tutvustatakse uudset laseri ja neutronite proovipulsside meetodit valkude uurimiseks. Samuti käsitletakse üksikasjalikult valguse kogumist ja ergastusenergia ning elektroni ülekandeprotsesse hapnikku tootvas fotosünteetilises kompleksis PS II.

Professor Pieperi uurimistöö biofüüsikas on seotud väga olulise küsimusega looduses, kuidas taimed, vetikad ja bakterid koguvad ja kasutavad arenguks päikeseenergiat nii nagu nad on seda teinud meie planeedil miljoneid aastaid. Kui saada aru fotosünteesi kontrollivatest ja juhtivatest elementaarprotsessidest ja -mehhanismidest, on võimalik neid teadmisi rakendada tulevikus päikeseenergeetikas. Nõnda avaneksid tormiliselt arenevatele pooljuhtidel baseeruvatele päikeseelementidele uued võimalused.


Professor Jörg Pieper kaitses doktoriväitekirja bioloogilise ja tahke keha füüsikas Humboldti ülikoolis Berliinis 2000. aastal. Professor Joachim Voigti juhendamisel valminud väitekiri käsitleb energeetilist struktuuri ning elektronide ja foononite vastasmõju roheliste taimede valgust koguvates kompleksides. Töö valmis koostöös professor Gerald J. Smalli ja doktor Ryszard Jankowiaki rühmaga (Iowa State University, Ames, Iowa, USA), kelle laboris uuris Pieper spektraalsälkamise meetodil roheliste taimede fotosünteetilisi pigmentproteiinide komplekse.
2000. aastal asus Jörg Pieper tööle Berliinis Hahn-Meitneri instituudis, kus uuris valkude dünaamikat ning struktuuri ja dünaamika seoseid kvaasielastse neutronhajumise meetodil, rakendades uudse meetodina laserergastust laseri ja neutroni proovipulsside eksperimendis.
2005-2010 töötas ta Berliini tehnikaülikoolis Max-Volmeri laboris.
2010. aastal valiti Jörg Pieper Tartu Ülikooli bioloogilise füüsika professoriks.

Jörg Pieperi uurimisvaldkond on ergastusenergia ülekanne ning elektronite ja foononite vastasmõju fotosünteesis, kasutades seejuures selektiivspektroskoopia meetodeid madalatel temperatuuridel. Samuti uurib ta neutronhajumist, kasutades valkude dünaamika funktsionaalset tähtsust füsioloogilistel temperatuuridel.


Professor Jörg Pieperi loeng on professorite inauguratsiooniloengute sarja seitsmes loeng Tartu Ülikoolis. Loeng on inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!

Jörg Pieperi professuuri Tartu Ülikoolis toetab Euroopa Sotsiaalfond DoRa programmi tegevuse 2 raames. Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa tegevuse 2 eesmärk on kõrghariduse kvaliteedi parandamine välisõppejõudude kaasamise läbi.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ avalike suhete spetsialist, tel 737 5685, 511 9188 (5685), kady.sostar@ut.ee


Kadri Kirst
avalike suhete peaspetsialist
Tartu Ülikool
tel 737 5509, 50 70 963
kadri.kirst@ut.ee
www.ut.ee