Doktoritöö: Eesti peab paarisuhte vägivallale enam tähelepanu pöörama

Eestis on kahekümne aastaga paranenud enamik seksuaaltervise näitajatest: abortide arv on kolm korda vähenenud ja rasedused on enam planeeritud, kuid ligi viiendik naisi kannatab iga päev paarisuhte vägivalla all, leidis naistearst Made Laanpere oma Tartu ülikoolis värskelt kaitstud doktoritöös.

Laanperele kui naistearstile pakkus huvi, mis on inimeste seksuaaltervist puudutavate muutuste taga ning milline on Eesti ühiskonna ja poliitika mõju rahva seksuaaltervisele. Eile kaitstud doktoritöös käsitleb ta raseduse planeerimise kõrval põhjalikult vägivaldse partneri mõju seksuaaltervisele, analüüsides esmakordselt, kuidas seksuaaltervise erinevad näitajad on seotud paarisuhte vägivallaga.

„Nägime, et naised, kes kogevad paarisuhtevägivalda, ei kasuta kontratseptsiooni või kasutavad mittetõhusaid meetodeid, kuigi nad ei taha rasedaks jääda. Nad on elu jooksul põdenud rohkem seksuaalsel teel levivaid haigusi, nende hulgas on vähem neid, kes on üldse kunagi kondoomi kasutanud ja neil on palju enam soovimatuid rasedusi,“ selgitas Laanpere.

Tööst selgus, et ka kordusabortide osakaal oli vägivallaohvrite seas oluliselt suurem, kuna vägivaldses suhtes elavad naised ei ole oma seksuaalsetes ja reproduktiivsetes valikutes vabad.

Laanpere arvates on paarisuhte vägivalla puhul kõige olulisem tegur ennetuseks see, et teemast räägitakse ilma naeruvääristamata ja et selle olulisust kogu ühiskonna heaolule teadvustataks ning mõistetaks. „Eriti oluline on vägivalla ohvritega kokku puutuvate spetsialistide, sealhulgas meedikute koolitamine vägivalla märkamiseks ja ohvrite abistamiseks,“ rõhutas Laanpere. Kuna paarisuhte vägivalla üks peamiseid algallikaid on sooline ebavõrdsus, siis peaksime võtma eesmärgiks, et Eesti ühiskond oleks sooliselt võrdsem, lisas ta.

Veel leidis Laanpere, et Eesti on abortide osas üldises plaanis teinud tubli sammu, kuna riik on panustanud kooli kohustuslikku seksuaalharidusse ning seksuaaltervise teenused ja kontratseptsioonimeetodid on hästi kättesaadavad. Muret valmistab talle aga see, et mittetõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamine on Eestis kõrgem mitte-eestlaste ja majanduslike raskustega inimeste seas. „Peame rohkem tähelepanu pöörama riskirühmadele,“ rõhutas Laanpere.

Loe põhjalikumalt ERR Novaatorist.

Lisainfo: Made Laanpere, TÜ sünnitusabi ja günekoloogia spetsialist, tel: 5019588, e-post: made.laanpere@ut.ee.

Egle Merbach
TÜ avalike suhete peaspetsialist
Tel: +(372) 737 5509
Mob: +(372) 58 6686 77