Doktoritöö paljastab puude öise salaelu

Vee liikumine puudes pakub tavainimesele huvi kase- või vahtramahla kogumise ajal, kuid ökofüsioloog uurib taimedes toimuvat, et saada näiteks teada, kuidas puud tuleviku soojenevas kliimas vee tarbimist muudavad – kas nad tulevad muutustega toime või peaksime pöörama tähelepanu liikidele, kes hetkel veel meie metsades ei kasva. 

Ott Kangur kaitses TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudis doktoritöö, milles keskendus puude öisele veevahetusele. Kuigi valdavalt toimub veevahetus päeval, on viimastel kümnenditel tähelepanu pälvinud ka puude öine ja eriti koidueelne veevahetus.

Taimede veevahetust on oluline tunda, sest see mõjutab mullas oleva vee hulka. Nii nagu on ööd hämarad, on seda teatud mõttes ka vee liikumine puudes ning lehtedel asuvate õhulõhede öine ja koidueelne avatus. Lehe pinnal asuvate õhulõhede kaudu jõuab taime CO2 ja väljub veeaur – toimub gaasivahetus.

"Ekslikult arvatakse, et pimedas hoiavad taimed õhulõhed suletuna, kuna siis ei toimu fotosünteesi, praeguseks on siiski teada, et paljud liigid hoiavad neid avatuna ka öösel, kuigi fotosünteesi ei toimu ja pealtnäha mingit kasu sellest pole. Öisest õhulõhede avatusest tingituna kaotavad puud öösel vett, mis moodustab keskmiselt 10–15%, minu uuritud hübriidhaabadel aga u 5% kogu ööpäevasest kogusest," selgitas Kangur.

Öise veevahetuse selgitamiseks uuris Kangur puid kasvuhoone kontrollitud tingimustes Belgias Genti ülikoolis ning TÜ kasvukambrites, kuid ka Rõka välikatsealal.
"Enamik minu uuritud puuliike ei maga öösiti täielikult, nad hoiavad õhulõhed osaliselt avatuna. Seega on tegu laialt levinud nähtusega, mis ei ole omane ainult kõrbeliste piirkondade taimedele, nagu seni arvatud. Kuid avatud õhulõhede tõttu kaotavad puud öösiti vett, mistõttu on koidueelsel ajal keeruline adekvaatselt hinnata mulla veesisaldust lehtedes oleva vee kaudu – see on aga taimede ökofüsioloogias laialdaselt kasutatav meetod, kuna taime veestaatus peaks koidueelseks ajaks tasakaalustuma mulla omaga," selgitas Kangur.

Kangur uuris puude öist veevahetust üheksal meie regiooni lehtpuuliigil ning sai teada, et mulla piisava veevarustuse korral on kiiremakasvulistel liikidel öine õhulõhede aktiivsus kõrgem kui aeglasekasvulistel. Kuid see seos kehtib liikidel, näiteks harilik haab, arukask ja sanglepp, mis asustavad parasvöötme niiskemaid ja jahedamaid piirkondi.
Põuatingimustes liikide vahel erinevused öises õhulõhede juhtivuses kaovad.

Loe lähemalt ERRi teadusuudiste portaalist Novaator.