Doktoritöö: Võõrapärane aktsent keeles tuleneb inimese tajust

Esmaspäeval, 14. novembril kell 12.15 kaitseb Tartu Ülikoolis oma doktoritööd Lya Meister, kes on uurinud eesti ja vene emakeelega kõnelejaid nii kõnesalvestuste kui ka tajukatsete põhjal. Uurimusest selgus, et vene keelt emakeelena kõnelejad tajuvad eesti keele vokaale erinevalt kui eestlased.

Meisteri doktoritöö "Eesti vokaali- ja kestuskategooriad vene emakeelega keelejuhtide tajus ja häälduses. Eksperimentaalfoneetiline uurimus" hõlmab eesti keele vokaalide, pikk/lühike kestusastmete ja väldete hääldust ning taju ja nendevahelisi seoseid.

Üleilmastuvas maailmas on meile hästi selgeks saanud, et vajalik on osata võõrkeeli ja seda nii kirjas kui kõnes. Grammatikat ja sõnavara võib õppida õpikute ja sõnaraamatute abil, kuid suulise kõnega on asjad tükk maad keerulisemad. Kui võõrkeele õppimist alustatakse täiskasvanuna, siis reeglina kaasneb sellega võõrapärane hääldus ehk aktsent. Peamine põhjus peitub juba lapseeas väljakujunenud emakeele hääldus- ja tajumallides, mida kantakse üle ka võõrkeele hääldusesse.

Käesolev doktoritöö on eesti keele kui võõrkeele eksperimentaalfoneetiline uurimus, mis hõlmab eesti keele vokaalide, pikk/lühike kestusastmete ja väldete hääldust ning taju ja nendevahelisi seoseid. Kõike seda on uuritud võrdlevalt vene ja eesti emakeelega keelejuhtide kõnesalvestuste ja tajukatsete põhjal.
Uurimus näitas, et vene keelejuhid tajuvad eesti vokaale ä, ö, ü ja õ eestlastest erinevalt, ja et tajuerinevused kajastuvad ka nende vokaalide häälduses. Selle põhjuseks on vokaalikategooriate erinev arv kahes keeles - vene keeles puuduvad vokaalid ä, ö, ü, ning õ-vokaali kvaliteet vene ja eesti keeles on oluliselt erinev.

Vene keel ei kasuta kestust kontrastiivselt, st ei eristata lühikesi ja pikki häälikuid, samuti ei esine vene keeles eesti väldetega sarnaseid struktuure, kus lisaks kestusvastandustele mängivad olulist rolli ka põhitooni kontuur ja intensiivsus. Katsetest selgus, et vene emakeelega keelejuhid eristasid lühike/pikk kestusastmeid lähedaselt eesti keelejuhtidega, ja seetõttu said küllalt hästi hakkama ka esimese ja teise välte eristamisega, kuid ei teinud sageli vahet teise ja kolmanda välte vahel.

Töö tulemused kinnitasid hüpoteesi, et võõrkeele häälduse omandamiseks on esmalt vajalik kuuldeliselt eristada võõrkeele fonoloogilisi kategooriaid. Uurimuse tulemused on rakendatavad eesti keele kui võõrkeele häälduse õpetamisel.

Lya Meisteri doktoritöö juhendajad on prof Karl Pajusalu ja knd Hille Pajupuu (Eesti Keele Instituudist) ning oponent prof Kari Suomi Oulu ülikoolist.

Rohkem infot: /oppimine/doktoriope/doktoritoode-kaitsmised?evt_id=1068080

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik@ut.ee
www.ut.ee