Doktoritöös selgus, et Eestis püsib rahvuslik eraldatus

Kui Eestis räägitakse segregatsioonist, käib tavaliselt jutt eestlaste ja venelaste lahku kasvamisest. Enamasti peavad inimgeograafid selle all silmas kahe rahvusrühma elamist paralleelsetes ühiskondades. Eestlased ja venelased ei puutu üksteisega kokku, sest elavad erinevates ja järjest sügavamalt eristuvates piirkondades.

Tartu Ülikoolis Kadi Mägi kaitstud doktoritöö tulemused näitavad, et nõukogude ajast päritud suur etniline elukohasegregatsioon on siiani püsinud ja isegi kasvanud. Sellele on kaasa aidanud nii eesti- kui ka venekeelsete elanike rändekäitumine.

"Venekeelne elanikkond on viimaste aastakümnete jooksul olnud üsna väheliikuv ja seepärast sarnanevad nende elukohamustrid nõukogude ajal välja kujunenud mustritega," selgitas Mägi.

Loe täpsemalt ERR Novaatorist.

Uudist kajastas 13. novembril 2018 "Aktuaalne kaamera".