Eesti ainevahetussündroomi uurijatest maailmas neljas

Juulis Science Watch’i avaldatud metaboolse sündroomi uuringute ülevaatest selgub, et Eesti on artiklite mõjukuse kategoorias 4. kohal maailmas. Esikolmiku moodustavad Soome, Suurbritannia ning Austraalia.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"38414","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]Ülevaade metaboolse sündroomi valdkonna teadustööst viimase 10+ aasta jooksul avaldati portaalis Science Watch. Enamik töid on tehtud Tartu Ülikooli Kliinikumis, mis on Eesti pea ainus kliinilist teadust tegev asutus. Tartu Ülikooli teaduskondades tegelevad metaboolse sündroomi uurimisega enamik arstiteaduskonna teadusrühmi ja paljud rühmad kehakultuuriteaduskonnas.

Science Watch’i andmetel on metaboolne sündroom katustermin grupile omavahel seotud ning koosesinevatele teguritele, mis tõstavad inimese riski haigestuda südamehaigustesse, diabeeti või saada südameinfarkt. Sündroomi põhjus on seni avastamata, kuid kõik riskifaktorid näivad olevat seotud rasvumisega.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"38413","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks (pildil) selgitab, et tegu ei ole eraldiseisva haigusega, vaid kliinilise sündroomiga, kus on esindatud kolm sümptomit, mis seotud vööümbermõõdu, hea kolesterooli, rasvhapete ja vererõhu ning -suhkru tasemega.

"Kui neist sümptomitest kolm on täidetud, saab rääkida metaboolsest sündroomist. See on üldine ainevahetuse häire, mis hakkab ise-ennast regenereerima. Juhtivaks faktoriks on tihti insuliini resistentsus, mis viib nii suurenenud veresuhkruni aga ka häireteni lipiidide ainevahetuses," avab Kõks metaboolse sündroomi olemust.


Üheks olulisemaks väljakutseks metaboolse sündroomi uurimisel peab professor Kõks meie arusaamise parandamist metaboolsest sündroomist üldiselt. Ühe olulise küsimusena tõi ta välja, millised on need biokeemilised faktorid, mis osalevad selle sündroomi kujunemises ning kas on meetodeid, kuidas sündroomi "tagasi pöörata"? "Oluliseks väljakutseks on ka uute tehnoloogiate kasutamine metaboolse sündroomi uurimisel – metaboloomika ja genoomika, selleks, et tuvastada pärilikku eelsoodumust ja varaseid diagnostilisi markereid," lisas Kõks.

Uuringute tulevikust rääkides tõi Kõks eesmärgiks leida uusi diagnostilisi markerid ning parandada meie fundamentaalseid arusaamu metaboolsest sündroomist. "Ideaalis võiks jõuda ravimiteni, mis aitavad ainevahetust uuesti normaliseerida," arvas Kõks.

Tartu Ülikoolis tegelevad metaboolse sündroomiga enamik teadusrühmasid arstiteaduskonnas (Siirdemeditsiini tippkeskuses ja erinevatest kliinikutes) ning paljud rühmad kehakultuuriteaduskonnas. See on integreeritud uurimissuund, kus toimub väga tihe koostöö erinevate uurimisrühmade vahel ning on seega heaks näiteks ülikoolisisesest ulatuslikust koostööst.


Viis sümptomit, millest kolme esinemisel saab rääkida metaboolsest sündroomist (National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases andmetel):
- vöö ümbermõõt suurem kui 101,6 cm (40 tolli) meestel ja suurem kui 88,9 cm (35 tolli) naistel;
- triglütseriidide (vere rasvhapete) tase 150 mg/dl või rohkem või vastava ravi saamine;
- HDLi (nn "hea kolesterooli") tase alla 40 mg/dl meestel või 50 mg/dl naistel;
- vererõhk üle 130/85 või vastavad ravimid;
- paastuveresuhkur 100 mg/dl või üle selle või vastav ravi.

Täpsemalt metaboolse sündroomi uuringutest Science Watch kodulehel: http://sciencewatch.com/ana/st/meta/.
Kõnealune edetabel asub aadressil (rubriik: "Citations per Paper"): http://sciencewatch.com/ana/st/meta/nations/

Lisainfo: Sulev Kõks, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teadusprodekaan, füsioloogilise genoomika professor, sulev.koks@ut.ee, 737 4335


Kadri Kunnus
avalike suhete peaspetsialist
Tartu Ülikool
tel 737 5509, 50 70 963
www.ut.ee