Eesti Haridusteaduste Ajakirja värskes erinumbris vaadeldakse õpetajaameti olemust

1. mail ilmub Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber, mille keskmes on õpetaja, tema professionaalsus ja areng, sh õpetajahariduse esmaõpe ning kaasava hariduse rakendamine.

Erinumbri toimetajad on Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen, Tallinna Ülikooli vanemteadur Rain Mikser ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Edgar Krull. Nad sedastavad eessõnas: „Minevikus oli paljudes valdkondades võimalik omandada peamised erialased oskused ja teadmised esmaõppe käigus ning jätkuv erialane enesetäiendamine ei olnud tingimata vajalik. Tänapäeval ei ole selline praktika enam võimalik. Eeldatakse, et iga professionaal, ka õpetaja, täiendab end kogu ametiaja jooksul.“

Ajakirjanumbri avaartiklis vaatlevad Šveitsi BEJUNE Pedagoogikaülikooli professor Francesco Arcidiacono ja Belgradi Ülikooli professor Aleksandar Baucal kaasava hariduse põhimõtet ja õpetajaharidust ühiskondlik-kultuurilisest vaatepunktist. Kaasavale haridusele keskendutakse ka järgmistes artiklites: Tiina Kivirand, Äli Leijen, Liina Lepp ja Liina Malva tutvustavad õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaateid kaasava hariduse rakendamisele Eestis ning Katrin Poom-Valickis ja Triin Ulla kirjutavad üliõpilaste hoiakutest kaasava hariduse suhtes enne ja pärast õpetajakoolituse selleteemalise mooduli läbimist.

Liina Malva ja Äli Leijeni artiklis uuritakse, kuidas hindavad üliõpilased Tartu Ülikooli õpetajakoolituse õppekavade sidusust viimastel aastatel. Rain Mikser, Marika Veisson, Maire Tuul, Tiia Õun ja Kerstin Kööp vahendavad lasteaiaõpetajate hinnanguid oma töö raskuse muutumisele viimastel kümnenditel. Maarja Tinn vaatleb, milline on uusliberaalsete haridusreformide mõju Eesti õpetajate tööelule. Õpetaja professionalismi tulevikustsenaariumid järgmiseks viieteistkümneks aastaks visandavad Krista Loogma, Maria Erss, Meril Ümarik ja Maret Aasa.

Nagu tavaks, tutvustatakse väljaandes ka uusi raamatuid. Rain Mikser esitleb artiklite kogumikku „Transnational Perspectives on Curriculum History“ (2020), mille toimetajad on Gary McCulloch, Ivor Goodson ja Mariano González Delgado. Merle Taimalu teeb ülevaate OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemuste aruandest, mille on koostanud Merle Taimalu, Krista Uibu, Piret Luik ja Äli Leijen.

Eesti Haridusteaduste Ajakiri (EHA) on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eestikeelne teadusajakiri (ETIS-e klassifikatsioon 1.2), kus Eesti teadlaste ja õppejõudude empiiriliste uurimuste kõrval avaldatakse rahvusvaheliselt tuntud välisautorite originaalartikleid koos eestikeelse tõlkega. Ajakirja antakse välja Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös ning publitseeritakse Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandena vaba juurdepääsuga kirjastamiskeskkonnas Open Journal Systems (OJS). Ajakiri on indekseeritud andmebaasides Directory of Open Access Journals (DOAJ), EBSCO Academic Search Complete ja Google Scholaris. EHA järgmine, vabanumber ilmub 2020. aasta novembris ning selle toimetajad on Tartu Ülikooli õpetajahariduse teadur ja inglise keele lektor Katrin Saks, Tallinna Ülikooli haridusuuringute dotsent ja vanemteadur Meril Ümarik ning töölõppe ja õpetajate professionalismi teadur Maria Erss.

Lisateave:
Äli Leijen, Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor, ali.leijen@ut.ee
Rain Mikser, Tallinna Ülikooli vanemteadur, rain.mikser@tlu.ee