Eesti masinatööstuse sektoruuring purustab müüte

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Tartu Ülikooli (TÜ) rakendusuuringute keskus esitlesid täna Eesti masinatööstuse sektoruuringu tulemusi. Uuring näeb Eesti masinatööstusel tulevikupotentsiaali, kuid peab valdkonna peamiseks väljakutseks eelseisvatel aastatel lisandväärtuse suurendamist.

Masinatööstus on juhtiv töötleva tööstuse valdkond Eestis, mis annab kolmandiku riigi ekspordikäibest ning hõlmab üle 30% töötlevas tööstuses hõivatutest. Samas, Soomes, Rootsis, Saksamaal ja teisteski ELi liikmesriikides töötab selles valdkonnas enam kui 50% tööstuses hõivatutest. Areng on siiski positiivne – masinatööstuse osatähtsus hõive, müügitulu, kasumi ja lisandväärtuse loojana Eesti majanduses on viimasel viiel aastal selgelt kasvanud.

"Arvestades valdkonna olulisust Eesti jaoks – kolmandik ekspordist tuleb nimelt masinatööstusest, see haru annab ka kolmandiku tööstuse tööhõivest – , oli ülim aeg kaardistada sektori olukord. Purustasime mitmeid visalt püsivaid müüte, nagu oleksid välisinvesteeringud kurjast, sest viivad raha Eestist välja või hakkaks kogu klassikaline tööstus Hiina kolima, mis on välistatud, kuna siis peaks tootearendus järele kolima, kuid sellest Euroopa nii kergekäeliselt ei loobu," kommenteeris uuringu tellinud EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. "Samuti ei vasta tõele, justkui poleks disainil ja teadusarendusel masinatööstuses kohta," tõi Kello esile.

Uuring tõestas, et välisinvestorid toovad Eestisse hädavajalikku kaasaegset teadmist tootmisjuhtimise metoodikatest ja strateegilist vaadet juhtimises, mida meie ettevõtjatel napib. Lisandväärtuse tänane kasv on suuresti veetud välisinvestorite poolt.

Tööstuseid aga kolitakse tagasi lähemale tarbijale, et kallinevad energiakulud oleksid säästlikult kasutatud ning arendustegevus saaks toimida.

Disain on ka metallisektoris ülioluline ja võimalik. On häid näiteid Eestist, nagu Baltic Workboats AS või tänavune Disaini rakendaja nominent EASi Ettevõtluse Auhinna konkursil Meiren Engineering OÜ, kes rakendavad disainjuhtimist tootearendusest müügiprotsessini ning on kasvanud üldisest majanduslangusest hoolimata.

"Saime uuringust väärtuslikku infot ja sisendit oma tegevuse edasiseks planeerimiseks, et ikka paremini Eesti ettevõtlust toetada," lisas Kello.

TÜ rakendusuuringute keskuse tööturu ja tööpoliitika programmi analüütiku Uku Varblase sõnul on Eesti masinatööstuse arengu keskseks küsimuseks, kuidas muutub tulevikus sektori positsioon väärtusahelas. "Eesti masinatööstus tervikuna on tugevalt orienteeritud allhankele, mida iseenesest ei saa pidada väga negatiivseks. Uuringus osalenud ettevõtetest ligi kolmandikul moodustab allhanketöö enam kui 50% müügitulust. Suurimaks väljakutseks on liikumine teadusmahukama allhanketöö poole, et suurendada loodavat lisandväärtust. Selleks peaksid ettevõtted rohkem koostööd tegema. Samuti peaksid riigi tugisüsteemid pakkuma abi arendustegevuseks," selgitas Varblane.

Uuring tõi positiivsena välja, et Eesti masinatööstuse allharudest paistavad makronäitajatelt silma elektroonikatööstus ning elektriseadmete tootmine. Suure tulevikupotentsiaaliga on muude transpordivahendite tootmise haru, kus on tegevad mitmed edukad ja väga kiirelt arenevad laevaehitusettevõtted.

Teravalt tõstatusid tööjõuga seonduvad probleemid – ettevõtjate hinnangul on suuri probleeme kutsekoolide lõpetajate oskuste ja teadmiste tasemega. Insenerihariduse saanute seas domineerivad teoreetilised teadmised ning praktiliste oskuste tase on nõrgem.

Eesti masinatööstuse sektoruuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti masinatööstuse olukord ja võimekus. Uuringu tellis EAS, selle viis läbi TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus professor Urmas Varblase juhtimisel ning seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Uuringus käsitleti masinatööstust laiemas tähenduses, hõlmates lisaks metalli- ja metallitoodete ning masinate tootmisele ka arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmist.

Uuringuga on võimalik tutvuda aadressil: www.ec.ut.ee/rakendusuuringud/teostatud-projektid

Lisainfo:
Uku Varblane, TÜ rakendusuuringute keskuse tööturu ja tööpoliitika programmi analüütik, el 5214 757
Pille-Liis Kello, EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor, tel 6279 761, pille-liis.kello@eas.ee


Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik@ut.ee
www.ut.ee