Eestlased kutsuti rootslastega ühe laua taha

Tudengiorganisatsioon Rahvusvaheliste Suhete Ring (RSR) käis oktoobri keskpaigas oma järjekordsel välisreisil. Seekord kutsus eesti üliõpilased endale külla RSR-i sarnane Stockholmi tudengiorganisatsioon

RSR-i liige Hannes Hugo Urbla selgitas, et sedalaadi rahvusvaheliste suhete suunitlusega tudengiorganisatsioonid pesitsevad mitmes suuremas Rootsi ülikoolis ja need on oma hõlma alla võtnud üks katusorganisatsioon. «Nad kaasasid meid selleks, et arendada partnerlussuhet. Lätlasi ega leedukaid polnud aga kutsutud ja tõtt-öelda paitas see natuke meie ego,» märkis Urbla.

Külaskäigu jooksul kohtus 16-liikmeline RSR-i delegatsioon muu hulgas ka Eesti saatkonna konsuli ja asejuhiga, et arutleda Rootsi poliitika, Rootsi ja Eesti suhete ning Rootsis elavate eestlaste käekäigu üle. Peamine eesmärk oli aga osaleda Põhjamaade kaitse ja turvalisuse konverentsil, mille korraldas Rootsi Kaitseülikool (Försvarshögskolan). Konverentsi teema oli Põhjamaade kaitsevõimekuse arendamine praeguses turbulentses maailmapoliitilises olukorras.

Urbla kordas seal kõlama jäänud seisukohta, et maailm muutub – ja mitte rahumeelsetele riikidele soodsal moel – ning ellujäämiseks peavad Põhjamaad oma jõud ühendama.

Nagu teada, ei ole Soome ega Rootsi NATO liikmed. Selle asemel et NATO-ga liituda, moodustati 2009. aastal uus sõjalise koostöö raamistik NORDEFCO (Nordic Defence Cooperation), kuhu kuuluvad Rootsi, Norra, Soome, Taani ja Island. Urbla ütles, et kummalisel kombel on rootslased väga uhked selle üle, et nad NATO-sse ei kuulu.

«Võiks öelda, et neil on sellega lausa mingi kiiks,» arutles ta. Teadupärast on Soome lähiajaloos kuulsust kogunud oma eriliste suhete poolest Venemaaga, mistõttu tõenäoliselt väldivad nad NATO liikmesust ka tänapäeval. Ühisõppusi NATO-ga on mõlemad riigid aga sellegipoolest korraldanud ja neid toimub kindlasti ka edaspidi.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.