Eluks vajalikke lisaoskusi õpetatakse koolilastele hoolimata raskustest

Hiljuti Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuses valminud uuring näitas, et õpetajad tulevad läbivate teemade õpetamisega päris hästi toime, kuid koolipoolne toetus võiks olla parem.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"38539","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]Traditsioonilisse aineõppesse on Eesti koolides alates 1996. aastast põimitud nn läbivaid teemasid nagu turvalisus, tööalane karjäär ja selle kujundamine, keskkond ja säästev areng, IT ja meedia. Selliste teemade õppekavasse sidumise eesmärk on valmistada noori edasiõppimiseks ja eluks veelgi paremini ette. Näiteks õpitakse eesti keele tunnis meediatekstide koostamist ja lugemist või kasutatakse aine õpetamiseks erinevaid IT-võimalusi.

Hoolimata sellest, et läbivad teemad on koolidele kohustuslikud, näitab 2008–2010 Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse poolt läbi viidud uuring, et läbivate teemade õpetamisel ainetunnis on palju arenguruumi: läbivate teemate õpetust tunnis ei eesmärgistata ning samuti ei hinnata õpilase tulemusi. Nende eelduste taustal on läbivate teemade õpetamine koolis siiski pigem hästi õnnestunud.

"Tulemustest selgus, et õpetajad peavad läbivate teemade õpetamist oma töö loomulikuks osaks. Nad teevad seda paljuski kooli- ja tunnivälist tööd kesiste ressursside ja vahenditega. Samas nad ei soovi, et neid selle ülesande täitmisel kontrollitakse. See on midagi, mida õpetajad teevad oma südamerahu pärast, et nad tunneksid, et on teinud kõik, et lapsel läheks elus hästi," selgitas uuringu üks läbiviijaid Pille Kõiv. Ta lisas, et "Kõige enam motiveerib õpetajaid läbivate teemadega tegelemisel isiklik huvi konkreetse läbiva teema vastu, uute tööviiside ja -meetodite kasutamise võimalus ning asjaolu, et paraneb õpilaste suhtumine õppetöösse ja temasse kui õpetajasse." "Läbivate teemade õpetust aitaks parandada kogukonna, näiteks vilistlaste ja lastevanemate ning kooliväliste partnerite kompetentsi kaasamine" ütles Kõiv.

Uuringust selgus veel, et eesmärgipärasesse ja teadvustatud õppeprotsessi on läbivad teemad liidetud tagasihoidlikult. Õpetajad hinnangul tegelevad nad ainetundides läbivate teemadega spontaanselt ja juhuslikult. Läbivate teemade alaseid eesmärke püstitavad veerand uuringus osalenud õpetajatest. Õpilaste läbivate teemade alaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kohta koguvad teavet kuni 30% õpetajatest, kellest umbes pooled edastavad kogutud tagasisidet õpilastele. Läbivate teemade eesmärgistatud käsitlemise võti peitub õpetajate huvis ja teadmistes. Uuringu tulemused näitasid, et õpetajate teadmiste paranedes tõusis tema huvi teema vastu, mis omakorda oli motivaatoriks läbivate teemade käsitlemisel.

Vähesed õpetajad märkisid küsitluses, et neil on mõne puuduva ressurssi tõttu läbiva teema käsitlemine soovitud viisil ära jäänud. Õpetajate jaoks on teadvustatud läbivate teemade rakendamist takistavateks asjaoludeks a) raha-, aja- ja õppevahendite puudus, b) kooli ja perekonna väärtuste erinevus ning c) riigipoolne puudulik tugi (juhend- ja õppematerjalide ning koolituste puudumine, õppekavade liiga tihe vahetumine, seaduses sätestatud aruandekohustus, klassijuhataja töö alarahastamine). Lisaks õpetajate poolt küsitlustes otsesõnu välja toodud takistavatele teguritele ilmnesid analüüsidest ka õpetajate poolt teadvustamata ehk varjatud läbivate teemade rakendamist takistavad asjaolud. Selgus, et õpetajad a) samastavad läbivate teemade õpet ENSV aegse kasvatustööga, b) pole selgelt aru saanud läbivate teemade rollist õppetegevuses ja c) tunnevad survet jagada õppetöös ajaressursi riigieksamiainete ja läbivate teemade õpetamise vahel.

Kuigi aineüleses õppes on nõustamise, kogemuste ja õppematerjalide jagamise eelduseks kõiki kollektiiviliikmeid hõlmava infovahetusmudeli toimimine, siis küsitlustest selgus, et u. 40% õpetajatest ei osanud öelda, kas nende koolis on läbivate teemade tööplaan või –kava olemas või mitte. Ilmekas on asjaolu, et õpetajate teadlikkus läbivate teemade alaste dokumentide olemasolust varieerus ühe kooli piires, st sama kooli õpetajatest osa märkis, et nende arvates on koolis läbivate teemade tööplaan olemas, samas kui teine osa oli veendunud, et sellist dokumenti koolis kindlasti ei ole. Ligikaudu pooled vastanutest ei tea, kas nende koolis on õpetajate läbivate teemade alased õppematerjalid teistele õpetajatele kättesaadavaks tehtud ja kas nende koolis on olemas isikud, kelle ülesandeks on kolleegide nõustamine ja juhendamine läbivate teemade valdkonnas. Ligikaudu 40% uuringus osalenud õpetajatest vastasid, et nad ei tea, kas nende koolis on toimunud läbivate teemade alaseid projekte või mitte.

Riikliku õppekava alusel on läbivate teemade õpet koolides rakendatud aastast 1996. Haridus ja teadusministeeriumi tellimusel viidi 2008–2010 Tartu Ülikool haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuses läbi uuring, kus selgitati, kuidas koolid on riikliku õppekavaga määratletud uuendused "tõlkinud" oma igapäevasesse praktikasse. Uuringu kaastäitjateks olid teiste hulgas Maanteeameti liikluskasvutuse (Urve Sellenberg) ja Päästeameti ennetustööga tegelevad spetsialistid (Viola Murd jpt), kolleegid Tartu Ülikoolist (Kadri Ugur) ja Tallinna Ülikoolist (Imbi Henno, Maie Alas, Mart Laanpere) .

Uuringu täielik aruanne on kättesaadav veebist aadressil: /curriculum/453380

Lisainfo: Pille Kõiv, Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 737 6125, pille.koiv@ut.ee

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik@ut.ee
www.ut.ee