Emakeelenädal: tänavusel emakeelepäeva avalikul loengul räägiti Eesti keeltest

11. märtsil kell 14.00 pidas rakenduslingvistika kaasprofessor Kristiina Praakli emakeelepäevale pühendatud loengu „Eesti keeled“. Loengut on võimalik järelvaadata UTTV-st.

Sel aastal tähistame kaht ümmargust tähtpäeva: Kristian Jaak Petersoni sünnist möödub 220 ja esimese emakeelepäeva tähistamisest 25 aastat. Emakeelepäeva loengul võtabki TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi rakenduslingvistika kaasprofessor Kristiina Praakli vaatluse alla viimase veerandsaja. „Eesti keeleala on eri emakeelte ja uute keeleliste kokkupuudete poolest märgatavalt mitmekesistunud. Emakeelepäeval võiksime peatuda sellel, millised muutused on siinses keelekeskkonnas toimunud,“ ütles ta loengu tutvustuseks.

Eestis on praegu registreeritud umbes paarsada emakeelt. Enim on eesti ja vene keele kõnelejaid, võõrkeeltest osatakse kõige rohkem vene ja inglise keelt, kohalikest keeltest võru, seto, mulgi ja saare keelt. Viimasel ajal on Eesti keeleala täienenud ka uussisserändajate keeltega, nagu hispaania, itaalia, hiina keel jt.

Keelekeskkonnas, kus on ülekaalus üks keel, tähendab sellest erineva keele kõnelemine erisuguseid kokkupuuteolukordi ja keelelisi valikuid. „Uurime loengul lähemalt, mis keeli meil kõneldakse, mida teame nende keelte ja kõnelejate kohta, milline on nende suhe eesti keelega,“ ütles Kristiina Praakli.

Avaliku loengu otseülekannet saab jälgida UTTV kaudu. Hiljem on võimalik loengut ka järelvaadata. Kristiina Praaklile saab loengu ajal küsimusi esitada Slido keskkonnas, kui sisestada kood 56401.

Sel nädalal on emakeelepäeva puhul kavas veel mitu üritust. 10. märtsil kella 12.00–14.20 peavad Postimees ja Eesti keelenõukogu konverentsi „Eesti hariduse keel“, mida kantakse üle Postimehe TV-s. 12. märtsil toimub Eesti Keele Instituudi ning TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi korraldatav arutelupäev „Eesti keel normi ja vabaduse vahel“, kus eesti keelega tegelevad huvirühmad arutlevad eesti keele tuleviku, keelelise vabaduse ning standardiseerituse vahekorra üle. Samal päeval on Rahvusraamatukogus virtuaalne konverents „Eesti keele elujõust“. Vikerraadios on käimas keelemeemi konkurss ja 15. märtsil kell 10.25 saab kirjutada e-etteütlust.

Lisateave: 
Kristiina Praakli, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi rakenduslingvistika kaasprofessor, 737 6544, kristiina.praakli@ut.ee
Helika Mäekivi, Tartu Ülikooli keelenõunik, 737 6568, helika.maekivi@ut.ee