Heidi Kakko: järgmise 10 aasta jooksul võiksime näha Eesti esimest teadusmahukat ükssarvikut

Teadlased lahendavad suuri ja päevakajalisi probleeme ning nende lahenduste rakendamine äris omakorda toetab Eesti ambitsiooni tõsta majanduse lisandväärtust. Teadusmahukad ettevõtted vajavad aga turuvalmiduseni jõudmiseks laiapõhjalist koostööd ja tuge. Nende toetamiseks on TalTech, Tartu Ülikool, Tehnopol ja Tartu Teaduspark üheskoos loonud projekti Põhjanael. Unikaalse kiirendi pilootprogrammi eesmärk on viia teadusmahukad ettevõtted mentorvõrgustiku abil uuele tasemele, aidates üheksa kuu jooksul jõuda neljal tiimil turu- ja investorvalmiduseni. Samuti on programmi sihiks luua pikaajaline koostöömudel, mis oleks aluseks ühise kiirendi loomisel.

Heidi Kakko, kes lööb Põhjanaela projektis kaasa mentorina, rääkis meile lähemalt, mida programm endast täpsemalt kujutab ning kuidas teadusmahukas ettevõtlus erineb “tava-ettevõtlusest”. Kakko on Startup Inkubaatori pikaajaline mentor, BaltCap Growth Fundi partner, Tartu Ülikooli intellektuaalomandit investeeriva ettevõtte UniTartu Ventures nõukogu esimees, Euroopa Innovatsiooninõukogu Fondi investeerimiskomitee liige ning Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu innovatsioonipoliitika komisjoni liige.

Mis täpselt on teadusmahukad tehnoloogiad?

Tegelikult ei olegi täpselt võimalik vastata, missugused tehnoloogiad täpselt teadusmahukad on, sest nimekiri võib väga pikk olla, aga ka oluliselt erineda lähtudes küsimuse kontekstist. Inglise keeles on mõiste „deeptech“ ehk süvatehnoloogia, eesti keeles oleme kasutanud selliste tehnoloogiate iseloomustamiseks ka „kõrg- või tipptehnoloogiad“. Sisuliselt mõistame teadusmahukate all selliseid tehnoloogiaid, mida iseloomustavad aeganõudev ja kapitalimahukas arendustegevuse protsess ning suurem teadmatus või risk selle tehnoloogia paikapidavuse või rakendatavuse osas. Igal juhul on kindel, et sellised tehnoloogiad ei valmi paari aastaga ja nende väljatöötamisel on kaasatud valdkondlikud teadlased ning neil on eristuv intellektuaalomand, mis on tavaliselt kaitstav patendi (või paljude patentide) näol. Kõige lihtsamalt on teadusmahukad tehnoloogiad need, mis püüavad lahendada praktilisi probleeme väga kõrge innovatsioonitasemega protsessiga ning mille aluseks on tippteadus. Heaks näiteks siinkohal on geeni- või kosmosetehnoloogiad, aga ka kvantarvutid ja nanotehnoloogiad.

Miks Sina Põhjanaela projektiga liitusid?

Sest Põhjanaela projekt on väga põnev! Muidugi ka täis väljakutseid. Peamine väljakutse ongi, kuidas rakendada teadus mõne praktilise probleemi lahendamiseks nii, et teadusarenduse vaatega meeskond saaks juurde ärilise vaate ning suudaks arendada lisaks tootele või tehnoloogiale ka ärimudelit. Teaduse liikumine ettevõtlusesse mõne olulise väljakutse lahendamiseks tehnoloogia arendamise kaudu on mind paelunud pikka aega – ma olen 12 viimast aastat püüdnud kaasa aidata sellele, kuidas teaduse teadmised ja oskused saaksid innovatsiooni kaudu muuta tavaelu paremaks. Minu isiklik teekond algas Eesti esimese riskikapitalifondi juhtimisega eesmärgiga investeerida innovaatilistesse ettevõtetesse ja loomulikult me eeldasime, et sellised ettevõtted kasvavad eelkõige välja ülikoolidest ja teadus-uurimisasutustest – Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, KBFIst jt. Tänaseks tean, et kindlasti kasvavad, aga see protsess on aeglasem ja keerulisem – nii nagu teadusmahuka tehnoloogia arendaminegi. Praegu aitan ma kaasa nii mentorina Põhjanaelas ja Tehnopol Startup Inkubaatoris, aga ka Tartu Ülikooli nõukogu ja UniTartu Ventures nõukogu liikmena, et teaduses välja töötatud intellektuaalomandi saaks suunata ettevõtlusse ja innovaatilised ettevõtted leiaksid tee turule.   

Miks on oluline toetada teaduse siiret ettevõtlusesse?

Teadlased, kes suudavad näha ja lahendada kompleksprobleeme, suudavad sama lähenemise baasil innovaatiliselt käsitleda ka päriselu kitsaskohti. Teaduse siire ettevõtlusesse võimaldab lahendada reaalseid probleeme nii, et selleks tekiks ühiskonnale laiem kasu ja et toimimismudel oleks jätkusuutlik. Tavaliselt on teadusprojektid finantseeritud teaduse toetusrahade kaudu – kas siis riigi või riigiüleste institutsioonide eelarve eraldiste kaudu. See töötab hästi ja tõenäoliselt ainuvõimalikuna baasteaduse jaoks, kuid järgmiste tasemete – teaduse rakendamise jaoks – on hädavajalik jõuda finantseerimismudeliteni, mis teeniksid jätkuvalt raha. See ongi teaduse siire ettevõtlusesse – teadusest välja kasvava tehnoloogia baasil suudetakse luua tooted ja teenused, mille eest keegi on valmis püsivalt maksma. Põhjanaela projekt ühelt poolt innustab neid kitsaskohti veel täpsemalt leidma ja teiselt poolt annab ärimudeli analüüsimise ja testimise raamistiku ehk aitab leida viise teadusest väljakasvava tehnoloogia finantseerimiseks ning probleemi lahendamise eest tasu küsimiseks.

Loe intervjuud edasi Tehnopoli kodulehelt.