Ilmus kogumik Venemaa ajast Euroopa inimõiguste kohtus

Käesoleva aasta novembris on kirjastuses Cambridge University Press ilmunud kogumik "Russia and the European Court of Human Rights: the Strasbourg Effect", mis heidab pilgu Venemaa hakkamasaamisele Euroopa inimõiguste kohtus (EIÕK) möödunud peaaegu 20 aasta vältel.

Kogumiku toimetajateks on Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ja Austria Grazi Ülikooli rahvusvahelise õiguse emeriitprofessor Wolfgang Benedek. Autorite hulgas on nii juriste kui politolooge ja seda nii EL-i liikmesriikidest kui ka Venemaalt. Ilmunud kogumiku põhiküsimuseks on, kas Strasbourgil on olnud mõju Venemaa arengule ja vastupidi, samuti kas ning mil määral on Venemaa EIÕK liikmeks olek mõjutanud Strasbourgi süsteemi toimimist.

Professor Lauri Mälksoo arvates lähtuti 1996.a, mil Venemaa sai Euroopa Nõukogu liikmeks, optimistlikest sotsialiseerumisteooriatest, mille järgi inimõigusi rõhutavad institutsioonid nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa inimõiguste kohus aitavad ka 'nõrgemaid' järele, isegi kui tegu on nii suure ja sellise ajalooga riigiga nagu Venemaa. Siiski hiljemalt alates 2015.a on näha, et Venemaa on otsustanud rakendada oma suurriigi loogikat ka Euroopa Nõukogu ja Strasbourgi kohtu suhtes. „Venemaa Konstitutsioonikohtu esimees Valeri Zorkin ja Vene õigeusu kiriku pea patriarh Kirill on vaidlustanud läänelikku, liberaalset ja sekulaarset inimõiguskäsitlust filosoofilisest ja teoloogilisest perspektiivist. Seega Venemaa 'sotsialiseerimise' asemel on Strasbourgi süsteemis veedetud aeg pigem kinnitanud Venemaa opositsiooni Euroopas valitsevale liberaalsele inimõigusmõttele,“ sõnas kogumiku toimetaja Lauri Mälksoo.

Siiski on veidi ka positiivseid arenguid, nendib Mälksoo: „Kogumikus olevad peatükid näitavad ka seda, et teatud valdkondades - näiteks kriminaalmenetluses - on Venemaa Strasbourgi süsteemist kahtlemata positiivset kaasa võtnud reformideks. Siiski lõpptulemuseks on teatus mõttes mitmekiiruseline Euroopa inimõiguste kohus, millel on kogu süsteemi toimimise jaoks ka negatiivsed mõjud.“

Kogumik ilmus Eesti teadusagentuuri grandi IUT20-50 tegevuste raames.

Lisainfo: Lauri Mälksoo, TÜ rahvusvahelise õiguse professor, 737 6042, lauri.malksoo@ut.ee