Ivar Kruusenberg: teaduspõhise ettevõtte juhtimine vajab palju püsivust

Küsitles Startup Day turundusmeeskonna liige Kai Aet Salvan

Ivar Kruusenberg on kaua aega tegutsenud teadlasena, kuid nüüd rakendab oma teadmisi rohetehnoloogiaettevõtluses. Ta on üks Startup Day esinejatest, kes räägib, kuidas pidada läbirääkimisi investoritega.

Ivar on ettevõtte PowerUp Energy Technologies tegevjuht ja asutaja. Võtsime intervjuus jutuks Ivari teekonna teadlasest ettevõtjaks, teadusettevõtte rajamise võlud ja valud ning rohetehnoloogia ja selle rakendusvõimalused.

Olid kaua üliõpilane, siis teadlane ja nüüd oled ettevõtja. Kellena sa end pigem näed, kas teadlase või ettevõtjana?
Ma ütleks 50 : 50. Praegu võtab muidugi põhilise osa minu päevast ettevõttega tegelemine. Nii palju on asju, mis vajavad tegemist, ja väga palju on veel õppida. Samas ei ole teadusettevõtet juhtides võimalik teadlase positsioonilt kõrvale astuda. Et selles vallas midagi saavutada ning uusi lahendusi luua, peab olema protsessi keskmes ja pidama sammu, mistõttu olen teadlane edasi.

Millised on põhilised teadlasele vajalikud iseloomujooned või väärtused?
Peamine on püsivus ja kannatlikkus. Teadlane peab olema teadmishimuline ja oma tegevuses ülimalt järjekindel. Võiks isegi öelda, et see on kindel inimtüüp, kes tahab küsimustele pidevalt vastuseid otsida ja neid süvitsi uurida.

Kui soovid saada edukaks teadlaseks, tuleb aga meeles pidada, et teadust ei tehta üksinda – enamasti on keegi nii-öelda mänedžer ja keegi laboris toimetaja. Selleks, et mingi teadusteemaga tegeleda, on igal projektil juht, kes tegeleb korraldusliku poolega. Aga üks ei välista teist. Näiteks paljud Nobeli preemia laureaadid ei ole head juhid, ent on siiski suutnud teadust teha üksi või kahekesi. Tänapäeval kipub olema nii, et hea teadlane peab olema ka hea juht ning ettevõtluse ja teaduse vahel on tekkinud tugev seos.

Teadus on tihti projektipõhine – pidevalt peab taotlema projektiraha. Tavaliselt on projektide meeskonnad üsna suured ja rollid on mitme inimese vahel ära jaotatud, sest samal ajal teadust teha ja projekti kirjutada on keeruline. Eestis on teadusprojekti perspektiiv üks kuni neli aastat. Pärast seda saab teadusraha otsa ja pole kindel, mis saab edasi. Üldjuhul on projektid üheaastased, nii et teadlane võib end leida olukorrast, kus tuleb asjad kokku pakkida ja minna tootvale tööle.

Kuidas saaks üks noor Tartu Ülikooli teadlane ettevõtlusega alustada?
Kõigepealt peab tal kindlasti olema idee. Kui ta juba teab, kuidas seda teoks teha, peab kokku panema meeskonna. Ühemeheteadusettevõte on ka ettevõte, aga sellega kaugele ei jõua. Kui kõik kolm komponenti on olemas, siis tulebki ainult pihta hakata ja mööda seda teed edasi minna. Ega see kerge ei ole, kõigile seda ei soovita.

Teaduspõhise asja ettevõtlusse viimine ei ole kahtlemata kõige kergem ülesanne, sest rahastust on raske leida, see on väga aeganõudev ja üleüldiselt kapitalimahukas. See ei ole arvutiprogrammi programmeerimine, kus sul on kaks inimest ning teed nädala ja kasti Red Bulliga töö ära. Teadusmahuka asja viimine ettevõtlusse on pikk protsess, mis võtab aega aastaid.

Kuidas teaduspõhisele ettevõttele rahastust leida?
Eesti Teadusagentuur annab välja neli granti aastas, mis on mõeldud teaduse viimiseks ettevõtlusse. Euroopa Liidus on ka sarnaseid grante, mis seda soodustavad, kuid neid on vähe ja neid on raske saada. Teine võimalus on kasutada riskiinvestoreid, kuid see on teadusmahuka projekti korral äärmiselt keeruline. Kuna teadusmahuka ettevõtte puhul on tasuvusaeg pikk, siis ei olda väga altid riskima. Ja risk on suur. Muidugi on võimalus minna pangast laenu võtma, aga minu meelest on see kõige halvem variant, mida ma ei soovita.

Liigume edasi tehnilisemate teemade juurde. Sinu ettevõte tegeleb kütuseelementidega. Mis need täpsemalt on ja milleks neid kasutatakse?
Kütuseelement on seadeldis, mis muundab hapniku ja vesiniku keemilise energia soojuseks, elektriks ning veeks. Tegu on puhtalt keemilisel reaktsioonil põhineva seadmega, mille eelis on see, et see on täiesti hooldusvaba ja tihtilugu ka palju töökindlam kui mõni muu elektrienergiaallikas.

Kütuseelemente saab kasutada elektri tootmiseks näiteks elektriautodes ja kodumajapidamises. Sellega saab ka maja kütta ja vett soojendada, sest üks kõrvalproduktidest peale elektrienergia on soojusenergia. Sisuliselt saab seda kasutada kõikjal, kus on elektrit vaja, näiteks elektrirongides. Selle asemel, et kasutada elektriliine, võib elektrit toota vesinikust otse rongis. Väga levinud on kütuseelementide rakendamine bussides. Kütuseelemente saab kasutada kõiges, mis vajab elektrit ja on suurem kui sülearvuti või muu kaasaskantav elektrooniline seadeldis.

Kuidas saab kütuseelemente kasutada koos mõne teise roheenergialiigiga, näiteks tuule- ja päikeseenergiaga?
Koos kasutamine on lihtne, sest sel juhul kasutatakse vesinikku energiasalvestina, juhul kui päikese- ja tuuleenergiat jääb üle ja seda kohe ära ei tarbita. Akud ei ole kõige parem lahendus, sest need tühjenevad külma ilmaga ja kaotavad aja jooksul mahutavust. Samuti on aku laadimiskiirusel piirang. Seetõttu on palju parem lahendus elektrienergiat salvestada vesinikuna ja kasutada seda siis, kui tekib vajadus elektri järele, näiteks öösel, kui ei ole päikest ega tuult.

Tänapäeval kasutatakse kütuseelemente tuulegeneraatori või päikesepatareiga kombineeritult, sest see teeb salvestamise ja energiatranspordi tunduvalt lihtsamaks. Vesinik võib balloonis seista kuid või isegi aastaid ning seda saab kasutada suvalisel hetkel. Kuigi vesiniku salvestamisel on palju plusse, ei ole see kuigi lihtne – see on peamine põhjus, miks seda tehnoloogiat ei kasutata igapäevaselt kodus või iga päikesepaneeli all salvestina. Tulevikus hakkab see kindlasti aina rohkem levima.

Mis on olnud kõige suuremad proovikivid sinu ettevõtte teekonnal? Mida oled selle jooksul õppinud?
Nagu enne mainisin, on kõige raskem leida raha, kuid Eestis on ka meeletu tööjõupuudus. Teadlasena olen pidanud nullist õppima, kuidas ühes iduettevõttes asjad käima peaksid ja kuidas üldse ettevõtet juhtida.

Olen selle aja jooksul arenenud nii inimese, ettevõtja kui ka teadlasena. Olen õppinud, kuidas juhtida ja korraldada. Pean sellepärast paljudest asjadest loobuma, näiteks pere jaoks on vähem aega – seega on see kahe otsaga asi. Teekond tervikuna on olnud suur proovikivi, mis on nõudnud enda arendamist ja uue informatsiooni omandamist, aga vähemalt on see olnud huvitav.

Ajaplaneerimine on olnud omaette proovikivi, sest pean juhtima teadustööd, teadusprojekte ja ettevõtet ning mahutama sinna sekka ka kõik muu. Õigetele inimestele delegeerimise oskust ei tohi alahinnata, sest kõike ei jõua üksi teha.

Maa loodusvarad vähenevad jõudsalt, mistõttu on rohetehnoloogia tõusuteel. Mida võime oodata tulevikus? Millisena näed oma osa selles?
Inimeste teadlikkus rohetehnoloogiast on muutunud ning mida teadlikum on ühiskond, seda lihtsam on seda rakendada ja igapäevaelus omaks võtta. Mida rikkam on ühiskond ja mida paremini on põhivajadused rahuldatud, seda rohkem tegeletakse keskkonnaprobleemidega. Kui kõht on täis, töö olemas ja tervis korras, hakkab inimene vaatama, mis toimub ümbruskonnas.

Nüüd, mil Eesti on jõudnud rikaste ühiskondade sekka, on võimalik ka siin rohkem mõelda sellele, kuidas loodus- või ressursisäästlikumalt käituda. Kindlasti on cleantech ja jätkusuutlikkus võtmesõnad, mis kerkivad aina rohkem esile ja köidavad inimeste tähelepanu.

See, mida meie teeme, ongi puhas rohetehnoloogia. Jätkusuutlikkuse ringis oleme omal kohal. Meie ettevõtte panus on üsna suur, eriti oma turusegmentides. Eesmärk on traditsioonilised generaatorid meie kütuseelementide tehnoloogia vastu välja vahetada. Peame ennast seetõttu rohetehnoloogiaettevõtteks.

Kas kujutasid õpinguid alustades ette, et jõuad sinna, kus oled praegu?
Kuna meil on ainult üks rahvusülikool, Tartu Ülikool, siis oli see minu jaoks kõige loogilisem valik. Kool on kahtlemata panustanud kõvasti minu arengusse ja kujundanud mind selleks, kes ma praegu olen. Õppejõud ja siinne kultuur on jätnud sügava jälje.

Esialgu ei kujutanud ma ette, et lähen õppima keemiat. Hiljem, õpingute jooksul, olin veendunud, et olen teadlane ja jäängi tegelema ainult sellega. Aja jooksul sain aga aru, et kui tahan kindlas suunas liikuda, tuleb hakata oma asja ajama.

Kui ma ei oleks Tartu Ülikooli läinud, ei oleks ma hakanud kütuseelementidega tegelema. Tollal, kui õppima läksin, ei räägitud rohetehnoloogiast õieti midagi – see valdkond on alles viimasel ajal populaarseks muutunud. Mul on selle üle hea meel.

------
Startup Day on Baltikumi suurim ärifestival, mis toimub 29.–31. jaanuarini Tartus.
Ingliskeelne intervjuu Ivar Kruusenbergiga avaldati Startup Day kodulehel 26. jaanuaril.