Kas teadus toetab konservatiivset või progressiivset maailmavaadet?

Teaduslikke fakte ei seo ühtseks teooriaks neutraalne ja empiirilise põhistusega maailmavaade ning teadus ja ühiskondlikud hoiakud on vastastikku üksteist kujundavad, kirjutab Tartu Ülikooli teadusfilosoofia vanemteadur Ave Mets.

Teadust on traditsiooniliselt peetud (väärtus)neutraalseks, objektiivseks: teadus uurib maailma objektiivselt, ilma eelarvamusteta, ilma subjektiivselt mõjutatud eelistuste ja kalduvusteta ning kirjeldab maailma objektiivsete matemaatiliste loodusseaduste abil. Kui mõõdame maailma etteantud standardite alusel, saame mõõtarvud, mis kirjeldavad mõõdetavat objekti või nähtust üheselt ja üheselt tõlgendatavalt.

Arvud ei valeta. Ka matemaatika, mis arve kasutab, on objektiivne, tõsikindel, kõigile ja kõigis olukordades ühesugune – sõltumata poliitilistest vaadetest, usulistest veendumustest, east, soost jm; 1 + 1 = 2 universaalselt.

Üks esimesi küsimusi, mis võib selle arusaamaga seoses tekkida, puudutab seda osa teadusest, mis ei väljenda oma tulemusi matemaatiliselt. Tuntud näiteid annab siin bioloogia: evolutsiooni- ja loodusliku valiku teooria. Mõlemad tuginesid vaatlustel, nimelt tähelepanekutel elusorganismide kohta geoloogiliselt ja ajaliselt väga erinevatest valdadest – eri mandritelt, bioloogide ja paleontoloogide vaatlustest ja mõõtmistest.

Jah, mõõtmised olid ka olulised, kuid esmane sarnasus ja erinevus on kvalitatiivne. Kuid vaatlustest ei piisa – selleks, et jõuda teooria ja hüpoteesini, on vaja vaatlused omavahel kokku tuua, empiirilised asitõendid ratsionaalselt üheks pildiks liita. Ilma selleta pole teadust, vaid pelk andmekuhi.

Loe edasi Postimehest.