Katseuuringust selgus süljetesti usaldusväärsus koroonaviiruse tuvastamiseks

Möödunud aasta novembris alanud Tartu Ülikooli katseuuringust selgus, et koroonaviiruse testimiseks sobib ka süljeproov. Süljeproovi täpsus osutus võrreldavaks ninaneelukaapega ning uuritavad hindasid süljetestimist üldjuhul mugavaks ja lihtsaks. Süljeproov sobib koroonaviiruse testimiseks ninaneelukaape proovi alternatiivina.

Katseuuringu ühe eestvedaja, Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu professori Lili Milani sõnul katsetati meetodit esiteks koroonahaigetel, et hinnata süljeproovist saadud tulemuste täpsust võrreldes ninast võetud proovidega. Proovid võeti haiglapatsientidelt ning proove analüüsiti paralleelselt Terviseameti ja Tartu Ülikooli genoomika instituudi laboris. Mõlemas laboris võrreldi süljeproovi täpsust ninaneelukaape prooviga tavapärase PCR-testi abil.

„Kui patsiendil olid hiljuti tekkinud haigusnähud, kattusid üldjuhul mõlema testimisviisi tulemused. Kui aga haigusnähtude tekkimisest oli möödunud 6–14 päeva, oli nii ninaneelu- kui ka süljeproovist keerulisem saada selget signaali, mis kinnitaks koroonaviirusega nakatumist,“ ütles Milani.

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur ja COVID-19 seireuuringu eestvedaja Mikk Jürisson selgitas, et uuringu teises etapis uuriti kahes töö- ja koolikollektiivis, kas inimesed saavad proovi võtmisega iseseisvalt hakkama. See sai valdavas osas positiivset kinnitust, sh uuringusse kaasatud 1.–6. klassi laste seas. „Lapsed võtsid proovi iseseisvalt või vanema abiga, tuginedes seejuures juhendile või õppevideole. Üle poole lastest arvas, et süljeproovi võtmine oli kerge ja vajaduse korral teeksid nad seda uuesti,“ lisas Jürisson.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on süljeproov koroonaviiruse testimiseks mugav ja kasutajasõbralik, kuid ametliku proovivõtmise meetodina seda veel ei kasutata. Terviseameti seisukohast on oluline, et proovivõtumeetodi tundlikkus oleks valideeritud, proove analüüsiks akrediteeritud meditsiinilabor ja andmeid edastaks tervishoiuteenuse osutaja. Kui kõik kriteeriumid on täidetud, saab ka süljetesti diagnostilisel eesmärgil kasutada. Härma lisas, et kindlasti on oluline eristada kolme võimalikku proovivõtmise meetodit: testi võtmine ninaneelust, süljest ning kurguloputusvedeliku proovist.

Lisateave:
Lili Milani
Tartu Ülikooli epi- ja farmakogenoomika professor
5304 5400
lili.milani@ut.ee

Mikk Jürisson
Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur
mikk.jurisson@ut.ee