Keelekonverentsil osalejad tegid pöördumise Eesti avalikkusele

Pöördumisele on alla kirjutanud pea 50 eesti keele uurimisega ja õpetamisega seotud keeleteadlast. Teksti koopia saadetakse ka haridus- ja teadusministrile, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele, avalik-õiguslike ülikoolide rektoritele ning Eesti keelenõukogule.

Pöördumise tekst on järgmine:
"2004. aastal Eesti Vabariigi valitsuses vastu võetud keelestrateegia on seadnud tagada, et eesti keel oleks Eesti territooriumil areneva tänapäevase kõrgtehnoloogilise ning avatud paljurahvuselise ühiskonna põhiline suhtlemisvahend. Eestikeelne kõrgharidus on üks olulisi vahendeid, mis aitab seda eesmärki saavutada. Sellest lähtuvalt sätestab ülikooliseadus, et ülikooli õppekeel on eesti keel, jättes ülikooli nõukogule siiski võimaluse otsustada muude keelte kasutuse osas.

Konverentsi osalejad tõdevad, et kõrghariduse rahvusvahelistumise tingimustes ja väheneva üliõpilaskonna hirmus on ülikoolid sattunud järjest tugevama turusurve alla pakkuda võõrkeelset kõrgharidust. Võõrkeelsete, eeskätt inglis- ja venekeelsete bakalaureuseõppekavade avamine võib aga oluliselt mõjutada eesti keele staatust ja eestikeelse üldhariduse kvaliteeti. Pikemas perspektiivis kahandab see vältimatult eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkust.

Samas puudub niihästi akadeemilistes ringkondades kui ka ühiskonnas laiemalt üksmeel ülikooli rollist eesti kultuuri ja keele järjepidevuse kandjana. Puudub ka konsensus selles osas, kuidas tagada eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus kahaneva rahvastiku ja rahvusvahelistumise tingimustes, nii et ta saaks oma ülesannet täita. Seetõttu kutsuvad konverentsi "Emakeel ja teised keeled" osavõtjad üles ühiskondlikule arutelule eestikeelse kõrghariduse arengu rahvusliku strateegia väljatöötamiseks."

Konverentsi kavaga saab lähemalt tutvuda veebis.
Lisainfo: TÜ õppeprorektor professor Birute Klaas, tel 506 9749

Liina Jürgen
TÜ avalike suhete juht
tel 737 5509; 527 6922
liina.jurgen@ut.ee
/yldinfo/press