Kehavälisel viljastamisel tekkivad kromosoomimuutused ei ohusta tulevast last

Biomeditsiini valdkonna tippajakirjas Nature Medicine ilmus Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste juhtimisel valminud artikkel, mis näitab, et kehavälise viljastamise käigus tekkinud geneetiliselt muteerunud rakuliinid ei kandu üle lapsele. 

Võrreldes loomulikul teel viljastatud munarakuga on katseklaasis viljastatud munarakul kasvuks üsna teistsugused tingimused. „Kuna need tingimused ilmselt ei vasta keskkonnale, mis on embrüol naise organismis, tekibki embrüosse üsna sageli kromosoomimuutusi,“ ütles Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Andres Salumets. 

Pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk väga kiiresti arenema ja selle käigus tuleb ette rohkesti geneetilisi kõrvalekaldeid. Neid muutusi põhjustab sageli just kromosomaalne ebastabiilsus. See ongi tõstatanud küsimuse: kas tegu võib olla geneetilise riskiga ka sündivale lapsele? 

„Kasutasime väga tundlikke meetodeid, aga me ei näinud, et kehaväliselt eostatud laste organismides oleks kromosomaalselt muutunud rakuliine. Meie uuringu põhjal saab tõdeda, et kehaväline viljastamine ei kujuta endast meditsiinilist või terviseohtu sündivatele lastele,“ selgitas professor Salumets. 

Teadusajakirjas Nature Medicine ilmunud uuringu taga on Eesti, Belgia, Hollandi ja Soome teadlaste nelja aasta pikkune koostöö. Nature Medicine on biomeditsiini valdkonna tähtsaim ajakiri, kus ei ole varem ükski Baltimaade teadlane või arst oma teadustööd avaldanud. 

Artikkel kannab pealkirja „In vitro fertilization does not increase the incidence of de novo copy number alterations in fetal and placental lineages“ ja selle autorid on Masoud Zamani Esteki, Triin Viltrop, Olga Tšuiko, Airi Tiirats, Mariann Koel, Margit Nõukas, Olga Žilina, Katre Teearu, Heidi Marjonen, Hanna Kahila, Jeroen Meekels, Viveca Söderström-Anttila, Anne-Maria Suikkari, Aila Tiitinen, Reedik Mägi, Sulev Kõks, Nina Kaminen-Ahola, Ants Kurg, Thierry Voet, Joris Robert Vermeesch ja Andres Salumets.

Pikemalt saab uuringust lugeda ERR Novaatori artiklist.