Keskkonnafüüsikud said jälile viisile, kuidas metsad ise vihma tekitavad

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vanemteaduri Heikki Junnineni sõnul on avastus väga oluline selleks, et mõista atmosfääriprotsesse, mis on seotud osakeste ja pilvepisarate tekkega. „Pilved reguleerivad planeedi energiabilanssi ja selle kaudu kliimat. Paljude osakeste, nagu ka pilvepisara tuumakeste tekkeprotsesse avastatakse alles praegu,“ tõdes ta.

Atmosfääriprotsesse ja pilvede teket mõjutavad märkimisväärselt õhumassides leiduvad osakesed, sealhulgas inimtekkelised vääveloksiidid. Teadlastele on pikka aega olnud teadmata, millised protsessid kulgesid inimmõjuta atmosfääris enne tööstusrevolutsiooni. Nüüdne uurimistöö annab aimu sellest, millist rolli mängisid neis protsessides parasvöötme okasmetsad.

„Nagu vihmametsadel nii on ka Eesti metsadel omadus tekitada endale vihma. Oleme avastanud põhjapoolkera parasvöötme metsade võime luua osakesi, mis tõusevad kõrgematesse õhukihtidesse, moodustavad seal pilvi ja, kui leidub piisavalt veeauru, tekitavadki vihma,“ rääkis Heikki Junninen. „Suure tõenäosusega valitses just see mehhanism enne inimtegevuse aktiveerumist, tööstuse plahvatuslikku arengut. Seega võiks meie avastust võrrelda uue fossiili leidmisega.“

Junnineni sõnul on avastatud mehhanism omane parasvöötme okasmetsale, seevastu parasvöötme sega- ja lehtmetsa kohta on andmed veel puudulikud. Leidub palju muid biotüüpe, mille rolli kliimat mõjutava komponendina ei ole piisavalt uuritud. Praegugi käib Tartumaal Järvseljal uuring parasvöötme segametsas kulgevate protsesside kohta.

Ajakirjas Science Advances avaldatud teadustöö on valminud Soomes SMEAR II atmosfääri uurimisjaamas koostöös Helsingi Ülikooliga.

Lisainfo: Heikki Junninen, Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vanemteadur, 737 4774, heikki.junninen@ut.ee