Kõige rohkem ohustab internet Euroopas just Eesti lapsi

Eesti laste internetiriskide tase on endiselt Euroopa kõrgemaid, näitab värske, Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud rahvusvaheline uuring. [[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"39212","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]

Iga kaheksas Euroopa laps on olnud võrgukeskkonnas kogetu tõttu häiritud või endast väljas, selgub täna avaldatavast aruandest, mille tulemused põhinevad 23 000 noore ja nende vanematega läbi viidud intervjuudel. Siiski rõhutavad teadlased, et enamik lapsi pole internetis kogetust häiritud ning tulevad hästi toime asjadega, mida täiskasvanud peavad riskantseks.

Kui 12 protsenti lastest ütles, et nad on olnud internetikogemustest (näiteks kokkupuutumisest pornograafia, seksuaalse või solvava sisuga sõnumite ja potentsiaalselt kahjuliku kasutaja loodud veebisisuga) häiritud või endast väljas, siis vanemad sageli ei teadnud, et nende lapsed olid niisuguste online-riskidega kokku puutunud. Näiteks üle poole küberkiusamise ohvriks langenud laste vanematest ei teadnud, et midagi niisugust oleks nende lapsega juhtunud.

Lisaks selgus Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kooli juhitavast EU Kids Online'i projektist, et lapsed hakkavad internetti kasutama üha nooremas eas - keskmiselt seitsmeaastaselt Rootsis ja kaheksaselt mitmes teises Põhja-Euroopa riigis, sealhulgas Eestis, Soomes, Taanis, Hollandis ja Suurbritannias.

TÜ meediauuringute professori ja EU Kids Online Eesti uurimisrühma juhi Veronika Kalmuse sõnul ilmnes 9-16aastaste lastega läbi viidud intervjuudest, et just noorimatel lastel oli kõige raskem häiriva veebisisuga toime tulla ja uurijad soovitavad suunata edasise teavitustöö põhifookuse noorematele vanuserühmadele, et vähendada nende online-riske ja aidata paremini kasutada interneti pakutavaid võimalusi.

"Kõige rohkem on online-riske kogenud lapsi Eestis, Rootsis, Leedus ja T¨ehhi Vabariigis, kõige vähem aga Itaalias, Portugalis ja Türgis. Eesti laste hulgas on erinevate riskidega kokku puutunuid üle 60%, veebikogemustest on olnud häiritud 25% noortest internetikasutajatest ehk kaks korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. "Nende näitajatega oleme paraku Euroopa tipus," ütles Kalmus.

"Peamised meie laste poolt kogetavad riskid on seksuaalse alatooniga piltide nägemine (30%, Euroopa kõrgeim näitaja), netituttavaga päriselus kohtumine (26%, samuti Euroopa kõrgeim näitaja), seksuaalse sisuga sõnumite saamine (21%, Euroopa 3. näitaja) ja küberkiusamine (14%, Euroopa 1.-2. näitaja). Lisaks on meie lapsed Euroopas esikohal interneti liigkasutamise poolest: 50% tunnistab, et on sageli kogenud üht või mitut ülemäärase netitarbimisega seotud probleemi, näiteks jätnud unarusse pere, sõbrad ja koolitöö, samas Euroopa keskmine tase on 30%", lisas Kalmus.

Teadlased leiavad siiski, et laste kasvav netikasutus toob lisaks riskidele kaasa ka üha rohkem positiivseid võimalusi ning et riskid ei pruugi alati päädida kahjuliku kogemusega.

Sonia Livingstone, Londoni Majanduskooli meedia ja kommunikatsiooni professor ja üks aruande autoritest ütles: "Uuring näitab, et lapsed hakkavad internetti kasutama üha nooremas eas ja teevad seda rohkem kui eales varem. Kuigi on murettekitav, et osa lapsi on olnud võrgukeskkonnas kogetust häiritud, on siiski oluline kõrvutada seda internetist saadava kasuga ning võtta arvesse, et risk ei pruugi alati viia kahjuni. Näiteks viib küberkiusamine lapsed kõige tõenäolisemalt endast välja, kuid seda esineb uuritud riskide seas kõige vähem."

EU Kids Online'i uurimisvõrgustik viis intervjuud 9-16aastaste laste ja nende vanematega läbi 25 Euroopa riigis. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Turvalisema Interneti Programmist. Esialgsed tulemused avalikustatakse täna samaaegselt Luksemburgis Turvalisema Interneti Foorumil, Göteborgis internetiuurijate konverentsil ja Londonis. Täismahus aruanne "Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk" on kättesaadav aadressil www.eukidsonline.net.

Aruande täiendatud versiooni, mis sisaldab ka vanemlikku järelevalvet puudutavaid tulemusi ja poliitikasoovitusi, on oodata novembris.

Rohkem infot:
http://eukidsonline.ut.ee
www.eukidsonline.net

Lisainfo:
Veronika Kalmus, TÜ meediauuringute professor, tel 5662 3583, veronika.kalmus@ut.ee
LSE pressiteenistus, tel +44 207 955 7060, Pressoffice@lse.ac.uk

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli.miljan@ut.ee
www.ut.ee