Krista Fischer: matemaatika on ilus

Kui koroonaviirus levima hakkas, polnud biostatistik Krista Fischeril plaanis selle uurimisega lähemalt tegeleda. Ent juhuse tõttu on saanud sellest teema, mis saadab teda päevast päeva, ja Fischerist on saanud üks neist, kes aitab Vabariigi Valitsusel viirusega seotud otsuseid langetada.

Kui küsida matemaatilise statistika professorilt ja biostatistika vanemteadurilt Krista Fischerilt, kas ta on koroonakriisi jooksul täitnud teadlase, poliitiku või kommunikatsioonijuhi rolli, vastab ta kõhklemata: „Olen hea meelega statistik. Ma olen ikkagi ekspert – statistikaekspert, ka teadlane – ning  sellel taustal saan anda nõu ja suhelda.“

Fischerile tundub, et üldiselt tema nõuandeid soovitakse, kuid ta on kohanud ka skeptilisust, sest statistilistes mudelites, millega ta tegeleb, on palju ebamäärasust. „Kui me prognoosime tulevikku, siis on määramatuse komponent väga tugevalt sees. Me ei saa kuidagi garanteerida, et juhtub just see, mida mudel näitab. Jääb võimalus, et asjad lähevad teisiti põhjustel, mida me ei suuda ette näha,“ selgitab Fischer ja lisab, et ükski teadlane ei ole võimeline pakkuma mustvalget tõde. „Räägime sellest, et andmed toetavad üht või teist teooriat. Reaalsus on see, et andmed võivad toetada ka mitut teooriat.“

Tavatöö tagaplaanil

Koroonakriisi sattus Fischer lahendama mikrobioloog ja viroloog Irja Lutsari ettepanekul. Nimelt oli Lutsar eelmise kevade hakul Fischerile helistanud ja palunud abi statistiliste mudelitega. „Seni olin eeldanud, et keegi kusagil juba tegeleb mudelitega ja mina võin jätkata oma tavapärast tegevust,“ tunnistab Fischer. Lisaks pöördus tema poole veel teisigi inimesi ning näiteks statistik Jaak Sõnajalg ja füüsik Mario Kadastik lubasid teda mudelite koostamisel aidata. Nii sattuski ta juhtima koroonaviirusega seotud statistiliste mudelite loomist.

See pööras Fischeri elu paljuski pea peale. Et põhiteemaks sai koroona, jäid tavapärased uurimisteemad tagaplaanile. Ta mainib, et ühele möödunud aasta jaanuaris alustatud teadusartiklile pole ta siiani saanud punkti panna. „Minu põhiteema on, kuidas prognoosida paremini riske, mis mõjutavad inimese eluiga,“ kirjeldab Fischer. Teda köidab prognooside tegemine inimeste käitumise ja geenide põhjal, et mõista, millised terviseriskid neid ohustavad. Selle uurimiseks on ta kasutanud näiteks geenivaramu andmeid.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis