Laupäeval toimus kõigi aegade suurim Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek

Laupäeval toimus seni suurim Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek, mis tõi kunagised üliõpilased nii Eestist kui ka mujalt maailmast meenutama armsaid ülikooliaegu ja vaatama üheskoos tulevikku. Vilistlaspäev kandis pealkirja „Lähme koos!“ ning koosminemise ja ühtsuse tunnet oli Tartu kesklinnas näha iga nurga peal.

Keskpäeva saabudes täitus ülikooli peahoone esine vilistlastega, kes olid tulnud vilistlaspäeva avamisele. Rektor Toomas Asser rõhutas oma kõnes vilistlaseks olemise ainulaadsust: „TÜ vilistlase staatus on eriline staatus. See on rohkem vaimsus, olek ja tunne, mis saab olla ainult neil, kes on selle ülikooli lõpetanud.“ Linnapea Urmas Klaas tervitas vilistlasi ja andis neile selleks päevaks võimu. Vilistlaste nimel kõnelenud Tiit Pruuli kirjeldas oma kõnes uhkust alma mater’i üle.

Seejärel kohtusid paljud kursused ülikooli ruumides või kohvikutes, käidi vaatamas vanu õppehooneid, osaleti ringkäikudel, näitustel ja armastatud õppejõudude loengutes. Meditsiinivaldkonnas pakkus enim huvi raamatu „Kaljo Villako 100“ esitlus ja näituse „Ars longa“ avamine. Humanitaarteaduste valdkonnas oli väga populaarne Jüri Kivimäe loeng „Muutuv ajalugu. Viimase kolmandiksajandi väljakutsed“, õppehoonetes kohtuti kohvilaudade taga kunagiste õppejõududega ja tutvuti praeguste õpitingimustega. Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas kogunes kõige arvukamalt vilistlasi füüsika instituuti, kus sai külastada laboreid ja kuulata akadeemik professor Peeter Saari loengut „Fotoonika – alusteadusest tehnoloogias“. Sotsiaalteaduste valdkonda tõi kõige enam rahvast avatud uste päev Lossi 36 õppehoones ja Andero Uusbergi loeng „Kuidas emotsioone ümber mõelda“.

Rahvusülikooli 100. aasta tähistamiseks peeti vilistlaspäeval ka mõttetalgud, kus ülikooli vilistlased arutlesid koos muu linnarahvaga Tartu Ülikooli, Tartu linna ja laiemalt ühiskonna teemade üle. Näiteks vestlesid Liina Joller-Vahter, Heidi Kakko ja Mart Noorma teemal „Mida ettevõtja ülikoolilt vajab?“, Mart Kivastik, Margus Punab ja Lauri Räpp vahetasid mõtteid teemal „Mis on Tartu omapära ja eelised maailmas?“ ning Urmas Klaas, Tiit Pruuli ja Henrik Roonemaa proovisid leida vastust küsimusele „Kas vilistlane vilistab Tartule?“. Pärastlõunal täitus peahoone aula vilistlastega, et vaadata esmakordselt Theodor Lutsu 1932. aastal valminud filmi „Alma mater Tartuensis“ restaureeritud versiooni. 

Kella kuueks kogunesid vilistlased taas, et Raekoja platsil koos laulda ja muusikat nautida. Rektori ja teadusprorektori eestvedamisel suundus lõputuna näiv rongkäik Raekoja platsilt spordihoonesse, kus esmakordselt korraldati ühine suur vilistlaspidu. Meelt lahutasid Duo Traat, Marten Kuningas, Curly Strings ja Ultima Thule. Tantsuhoogu jagus öötundideni.

Vilistlaste kokkutuleku pileteid osteti üle 2000. Vilistlaspäeva projektijuhi Karl Vetemaa sõnul oli kokkutulek suur õnnestumine. „Päeva populaarsus kinnitas seda, kui oluline on vilistlaste jaoks, et ülikool korraldab kokkutulekuid ja toetab vilistlassuhete hoidmist,“ sõnas Vetemaa.

Suur tänu kõikidele ülikoolipere liikmetele, kes aitasid kaasa vilistlaspäeva õnnestumisele! Loodetavasti jätkub Tartu Ülikooli vilistlaspäevade traditsioon veel kaua.

Vaata fotogaleriid UTTV-st.

Lisateave:

Karl Vetemaa
turunduse peaspetsialist
karl.vetemaa@ut.ee
​737 6121