Ligi pooled gümnaasiumi medaliga lõpetanuist astusid Tartu Ülikooli

Tartu Ülikooli õppeprorektori Birute Klaasi sõnul võib vastuvõtutulemustega igati rahule jääda. "Eestis on 1129 medalisti, kellest ligi pooled valisid edasiõppimiseks just Tartu Ülikooli. Positiivne oli ka haridusteaduskonna erialade suur populaarsus – õpetajaks tahetakse õppida, " ütles Klaas ning lisas veel, et kui eelmisel aastal oli Tartu ja Tallinna ülikoolides vaid paar üliõpilast, kes kandideerisid magistriõppesse sooviga õppida eesti keele ja kirjanduse õpetajaks, siis nüüd oli selliseid soovijaid Tartus 21.

Bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse ja bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppesse võeti käesoleval aastal vastu ligikaudu 3000 noort. Tasuta õppekohtadele vastu võetutest 457 on lõpetanud gümnaasiumi medaliga, neist 201 kuldmedaliga. Riigieelarvevälistele õppekohtadele võeti vastu 121 medaliga lõpetanut. Akadeemilise testi tulemuse alusel soovis TÜs õppima asuda 31 üliõpilaskandidaati, olümpiaaditulemuste alusel esitas avalduse 43 noort. Samuti anti viiele noorele sportlasele võimalus asuda ülikooli õppima riigieelarvevälisel õppekohal spordistipendiaatidena. Sporditulemuste alusel vastuvõetud ei pea tasuma õppemaksu tingimusel, et nad on nõus esindama Tartu Ülikooli Akadeemilist Spordiklubi.

Magistriõppesse esitati kokku 1673 avaldust, sh 1189 avaldust riigieelarvelistele õppekohtadele. Kokku võeti magistriõppesse vastu 806 sisseastujat. Magistriõppes on jätkuvalt populaarsed sotsiaalteaduste valdkonna õppekavad: õigusteadus, avaliku haldus, meedia ja kommunikatsioon, psühholoogia ja sotsioloogia. Neil erialadel lõpetab ka palju bakalaureuseõppe üliõpilasi. Rohkelt avaldusi kogusid ka bioloogia, finants- ja kindlustusmatemaatika ning kirjaliku tõlke magistriõppekavad.

Ka doktoriõppesse oli tung suur – esitati 453 avaldust ning vastuvõetuid on 290.

Välisüliõpilasi võeti vastu kokku 86, kellest bakalaureuseõppes alustab 44 (sh arstiõppes 22), magistriõppes 21 ja doktoriõppes 21 üliõpilast. Kõige rohkem avaldusi esitati arstiteaduskonda – 74. Uute välisüliõpilaste seas on traditsiooniliselt enim soomlasi ja venelasi, teiste maade hulgas olid esindatud ka näiteks Hiina ja Vietnam. Lisaks välismaalastele on ülikooli oodatud 22 Eesti päritolu välismaal eelneva haridusastme omandanud üliõpilast, neist 15 bakalaureuseõppesse, 1 magistriõppesse ja 5 doktoriõppesse.
Riigieelarvelistel õppekohtadel asub bakalaureuseõppes õppima 13 välisüliõpilast ja 8 välismaal keskkooli lõpetanut. Magistriõppes alustab riigieelarvelisi välisüliõpilasi ja välismaal õppinuid kokku 3 ja doktoriõppes 7. Sügisel alustavad Tartu Ülikoolis õpinguid ka 190 väliskülalisüliõpilast.

Tartu Ülikool ootab käesoleval sügisel kõikidele õppeastmetele õppima kokku ligikaudu 4000 uut üliõpilast. Lõplik üliõpilaste arv selgub peale 10. augustit – just nii kaua on sissesaanutel aega teatada õppekohast loobumisest. Õppima tulemist kandidaadid kinnitama ei pea.


Lisainfo: TÜ vastuvõtuspetsialist Tuuli Kaldma, tel 737 5625; TÜ rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing, tel 737 5150


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring@ut.ee
/yldinfo/press