Maailma parim semiootikaraamatukogu asub Tartus
Septembri lõpus jõudis Tartu Ülikooli maailma ühe tippsemiootiku Thomas A. Sebeoki raamatukogu. Kogu sisaldab erakordselt väärtuslikku valikut semiootikaalast kirjandust üle maailma.
Zoosemiootika ühe rajaja, 2001. aastal surnud Thomas A. Sebeoki raamatukogu ühe tervikliku osa — ligikaudu 1000 köitest koosneva bio- ja zoosemiootilise kirjanduse kogu − sai Tartu Ülikool endale 2006. aasta lõpus. Ülejäänu - 3245 köidet raamatuid ning üle 700 köite ajakirju - saabus Tartusse nüüd.
TÜ semiootika osakonna juhtaja prof Kalevi Kulli sõnul sisaldab see üldsemiootika ja kultuurisemiootika, aga ka teiste semiootikaharude teemalisi trükiseid ning on tõepoolest erakordse väärtusega, haarates enam-vähem kogu semiootikaajaloo kõige olulisema kirjanduse. "Nüüdsest võib öelda, et kusagil maailmas ei ole täielikumat ja väärtuslikumat semiootikaraamatukogu kui Tartus. Arvestades paberraamatute ajastu järk-järgulist lõppemist, võib see nii jäädagi," arvas prof Kull.
Thomas A. Sebeok sündis 1920. aastal Budapestis. Ta töötas kogu elu Indiana ülikoolis Bloomingtonis (USA). Alustades soome-ugri keeleteadlasena (muuhulgas mari keele alal), kaldus Sebeoki huvi peagi mitteverbaalse kommunikatsiooni uurimisele ja sealt loomade kommunikatsioonile. Nõnda sai Sebeokist zoosemiootika üks rajajaid.
Ta oli maailma mõjukaima semiootikaajakirja Semiotica peatoimetaja selle asutamisest 1969. aastal kuni oma surmani 2001. Sebeoki tegevus suurendas kahtlemata Juri Lotmani tuntust ja mõju läänemaailmas (Lotman oli Semiotica kaastoimetaja).
Sebeok oli mitme kõige tähtsama rahvusvahelise semiootika-alase raamatuseeria toimetaja — sealhulgas 127 köiteline seeria Approaches to Semiotics (ilmus 1969–1997). Seda üllitanud tuntuim rahvusvaheline keeleteadusele ja semiootikale pühendunud kirjastus De Gruyter Mouton jätkab seda sarja nime all Semiotics, Communication and Cognition (toimetajateks on nüüd Londoni semiootikaprofessor Paul Cobley ja Kalevi Kull). Tänavu ilmus ses sarjas mahukas T. Sebeokile pühendatud kogumik "Semiotics continues to astonish" (toimetajad P. Cobley, J. Deely, K. Kull ja S. Petrilli).
Sebeok on viibinud Tartus mitmel korral − esmakordselt 1970. aastal, osaledes neljandas Juri Lotmani korraldatud semiootika suvekoolis ning hiljem 1997. ja 1999. aastal siin toimunud semiootikaüritustel. Ta hindas Tartu semiootikute tegevust väga kõrgelt, pidades tähtsaks Tartu semiootikakoolkonna vaadet märgisüsteemidest kui modelleerivatest süsteemidest, tema kirjutiste toimel laienes maailmas huvi Jakob von Uexkülli tööde vastu.
Ta on avaldanud oma Eesti-seostest ka spetsiaalse artikli "The Estonian connection". Bloomingtonis, Sebeoki juhatatava Keele ja Semiootiliste Uuringute Keskuse juures töötasid pikka aega eesti keeleteadlased Felix Oinas ja Alo Raun, praeguseni on selles ülikoolis eesti keele lektori koht.
Olles nii semiootika üheks teoreetiliseks liidriks kui maailma kesksete semiootikaväljaannete toimetajaks, kogunes tal elu jooksul suur ja erakordselt väärtuslik semiootikaalase kirjanduse kogu, mis ongi nüüd jõudnud maailma semiootika ühte tippkeskusesse - Tartu Ülikooli.
Lisainfo: Eva Lepik, TÜ semiootika osakonna raamatukoguhoidja, tel 737 6139, eva.lepik [ät] ut.ee
Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli.miljan [ät] ut.ee
www.ut.ee