Miks võiksid Tartu Ülikooli koroonauuringus osaleda ka juba testitud inimesed?
Neljapäeval algas Tartu Ülikooli korraldatud suur üle-eestiline uuring, milles kutsutakse kolme kuu jooksul osalema vähemalt 16 000 eestimaalast. Uuringu esimeses laines osalemise kutse saanud inimesed on uuringu korraldajatelt palju küsinud, kas nad peaksid minema uuesti testimisele ka siis, kui nad on juba varem perearsti saatekirja alusel või tööandja suunamisel käinud proovi andmas.
Koroonaviiruse levimuse uuringu töörühma juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja professor Ruth Kalda sõnul on nii küsitlusele vastama kui ka testima oodatud tõesti kõik inimesed, kes on saanud sellekohase kutse uuringufirmalt Emor. Kuna uuringus on oluline teada, milline on koroonaviiruse levimus just praegusel ajal ja kuidas see pilt muutub uuringuperioodi jooksul, tuleks võimalikult tõeste andmete saamiseks minna testimisele ka siis, kui inimeselt on juba kord võetud ninaneelust koroonaviiruse aktiivset nakkust näitav proov.
„Meie jaoks on väga väärtuslik see info, milline on just praegu kõikide inimeste proovi tulemus, ka siis, kui on juba kord testimas käidud ja saadud kas positiivne või negatiivne tulemus,“ rääkis Ruth Kalda. „Levimust arvutatakse just hetkeseisu, mitte nädal või kaks tagasi tehtud proovi tulemust arvestades.“
Uuring koosneb kaheksast ühenädalasest lainest ja igasse lainesse valitakse inimesed rahvastikuregistri põhjal juhuslikkuse alusel. Nii võib Kalda sõnul ka juhtuda, et kord juba uuringus osalenud inimene saab kutse osaleda mõnes hilisemaski uuringulaines. „Ka sellisel juhul julgustan ma inimesi uuesti küsimustikku täitma ja proovi andma, kuna uuringu oluline osa on näha, kuidas viiruse levik ajas muutub,“ lisas ta.
Ruth Kalda on pärast esimese uuringulaine algust saanud teisigi küsimusi uuringusse kutsutud inimestelt, kes kahtlevad, kas nad ikka on uuringu jaoks sobivad. Näiteks on küsitud, kas uuringu kutse saaja pole mitte liialt vana selleks, et tema andmed teadlastele huvi pakuksid, või et kui inimesel pole ühtegi viirushaigusele viitavat sümptomit, kas siis peaks ikka proovi andmisega vaeva nägema. Professor Kalda rõhutas, et kuna nii eakad kui ka täiesti haigusnähtudeta inimesed on osa Eesti rahvastikust, siis on kõigi andmed uuringu jaoks suure väärtusega. „Kuna me soovime saada võimalikult tõepärast pilti viiruse levikust Eesti rahvastikus, siis on tõesti iga inimene, kes uuringu kutse saab, väga oodatud selles osalema, seda enam, et paljudel võibki nakkus kulgeda ilma oluliste haigustunnusteta,“ rääkis Kalda. „Mõistagi pole uuringus osalemine kohustuslik ja igaühel on õigus sellest keelduda.“
Küll aga tõdes uuringu juht, et praegusesse uuringusse on kaasatud üksnes täisealised elanikud, kuna laste uurimiseks on kehtestatud täiskasvanutega võrreldes veelgi rangemad eetikanõuded ning selleks oleks vaja ka lapse eestkostja nõusolekut. „Laste uurimine nõuab tunduvalt pikemat ettevalmistust, aga eriolukorra tõttu peame praegu tegutsema kiirelt,“ rääkis Kalda.
Palju on küsitud sedagi, kas inimene, kel ei ole võimalik autoga testimispunkti sõita, langeb uuringust välja. „Auto olemasolu ei ole kindlasti uuringus osalemise eeldus,“ täpsustas Kalda. „Koostöös Medicumiga on tagatud proovi võtmine ka nendelt, kes ei saa ise testimispunkti minna. Sel juhul saab proovi võtmise meeskonna kutsuda endale koju või leppida selleks kokku enda jaoks sobiva kohtumispaiga.“
Lisaks on huvi tuntud, kas selle uuringuga saab kindlaks teha ka läbipõetud haigust ehk uurida haigusevastaseid antikehasid. Kuna praeguse uuringu eesmärk on hinnata nakatumise hetkelevimust, testitakse uuringus viiruse RNA olemasolu organismis, mitte antikehi. „Antikehade määramiseks puudub praegu usaldusväärne näpuvere test ja veenivere proovi ei ole võimalik selle uuringu käigus teha,“ seletas Ruth Kalda. „Siiski on tegelikud haigestumise näitajad samamoodi väga olulised, sest kui tekib näiteks haiguse teine laine või haigus hakkab meil igal aastal korduma nagu gripp, siis oleme järgmisel korral palju targemad ja paremini valmistunud.“
Koroonaviiruse levimuse uuringu tellis Tartu Ülikoolilt Vabariigi Valitsus, et saada tõenduspõhist infot viiruse leviku kohta Eesti rahvastikus, nii sümptomitega kui ka sümptomiteta inimeste seas. Iga uuringulaine järel esitavad ülikooli teadlased valitsusele viiruse levimuse kohta vahekokkuvõtte, mis aitab hinnata eriolukorras kehtestatud meetmete mõju ja vajadust seniseid piiranguid muuta.