NOVAATOR: Suuruuring otsis vere koostist mõjutavaid geene

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring leidis inimese genoomist 68 piirkonda, millel on roll vereliistakute ehk trombotsüütide arvu ja suuruse regulatsioonis, kirutab Novaator.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"37806","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]Vereliistakute põhirolliks on tagada veresoonte terviklikkus. Kui soon on purunenud, kleepuvad trombotsüüdid kokku ja sulgevad haava.

Kuid kui trombotsüütide hulk veres on liiga suur, võivad hakata moodustuma trombid, mille tulemuseks on infarkt, insult või mõni ummistunud veresoon. Vastupidisel juhul, kui vereliistakute hulk veres on liiga väike, toob see kaasa häired vere hüübimises.

Igas kuupmillimeetris veres on 150 000 kuni 400 000 vereliistakut. Vere punaliblede ehk erütrotsüütide järel on kõige vereliistakud kõige arvukam vererakkude hulk.

Suur rahvusvaheline töörühm avaldas ajakirjas Nature artikli, mis kirjeldab senitehtutest suurimat uuringut vere koostise geneetilise tagapõhja kohta.

Vaatluse all oli 68 000 Euroopa ja Aasia inimese geeniandmed, teiste seas olid uuringus osaliseks doonorid Eesti Geenivaramust.

"See oli täiesti uus lähenemine. Leidsime 11 uut hüpoteesi infarkti põhjuste kohta, mida tuleb nüüd edasi uurida," ütles Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu.

Eestis kutsus geenivaramu uuesti analüüse andma rohkem kui tuhat doonorit. Lisaks geeniandmetele võeti neilt nüüd uued vereproovid, milles analüüsiti vereliistakute arvu ja ruumala.

"Nii põhjalikult pole seni uuritud, kuidas vere tüvirakkudest tekivad erinevad vererakud, nende hulgas siis ka erütrotsüüdid ja trombotsüüdid," lisas Metspalu.

Uuringu esimeses osas leitigi geenivariandid, millel võib olla roll vereliistakute moodustumise, suuruse või arvu regulatsioonis.

Teises osas kontrolliti mõningaid leituid variante katsetes bioloogias mudelorganismina kasutatavate äädikakärbeste ja sebrakalade peal. Osa leitud geenidest on evolutsiooni käigus nii hästi säilinud, et sebrakala ja inimese geenide roll on üsna sarnane.

Edasi loe Novaatorist!