NOVAATOR: Unevajadus on pärilik

Suur rahvusvaheline uuring tegi kindlaks esimese geenivariandi, mis mõjutab oluliselt unevajadust, kirjutab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"37813","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]Unevajadus erineb vägagi. Albert Einstein puhkas välja 11 tunniga. Seevastu Napoleon olla hakkama saanud neljatunnise ööunega ning sama räägitakse Briti peaminister Margaret Thatcheri kohta.

Unevajadus sõltub aastaajast, vanusest ning soost. Samuti on oluline inimese ööpäevase aktiivsuse muster ehk kronotüüp – kas tegemist on ööbikuga, kes ärkab vara ja läheb vara magama või vastupidi, öökulliga, kellel meeldib õhtuti kaua üleval olla ja hommikul kaua magada.

Ühemunarakukaksikuid uurides on leitud, et unevajadusest umbes 40 protsenti on seletatav pärilike teguritega.

Üha selgemaks saab geenide roll unetarbe kujunemises. Suur rahvusvaheline uuring tegi kindlaks esimese geenivariandi, mis mõjutab oluliselt unevajadust.

Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli teadlase Till Roenneberg juhitud töörühm analüüsis enam kui nelja tuhande inimese geeniproove, mis pärinesid seitsmest erinevast Euroopa riigist. Uuringusse oli kaasatud ka pisut rohkem kui tuhande Eesti Geenivaramu doonori proovid.

Katseisikud pidid täitma põhjaliku unevajadust käsitleva küsimustiku: mis kell läheb tavaliselt magama, kaua võtab aega uinumine, mis kell tavaliselt ärkab ja kas ärkamiseks läheb vaja äratuskella.

"Muidugi oleks väga tore, kui kõiki oleks saanud unelaboris uurida, kuid kahjuks pole see võimalik," ütles Eesti Geenivaramu teadur Maris Teder-Laving.

Müncheni ülikoolis väljatöötatud küsimustikku on kontrollitud ja leitud, et inimeste enda hinnangud oma unevajaduse kohta peavad üsna täpselt paika. Selle uuringu puhul võeti arvesse vaid puhkepäevane unevajadus, sest tööpäevadel pole ka öökulli tüüpi inimestel pääsu varasest ärkamisest.

Küsimustike põhjal asusid teadlased inimgenoomist otsima seoseid.

Tuli välja, et need inimesed, kellel oli geeni ABCC9 üks variant, magasid keskmiselt vähem kui teise geenivariandiga inimesed. Muutunud geen pikendas keskmist unetarvet poole tunni võrra ning see geenivariant on olemas ühel eurooplasel viiest.

Edasi loe Novaatorist!

Vahendas
Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
737 5683, 515 0184
avalik@ut.ee
www.ut.ee