Õigusteadlased tähistavad konverentsiga sajandit eestikeelset erialast ajakirjandust

Täna ja homme toimub Tartus rahvusülikooli 90. aastapäeva ürituste raames rahvusvaheline õiguskonverents "Juriidiline ajakirjandus: rahvuslik, regionaalne, rahvusvaheline", kus esmakordselt Eestis on arutelu keskmes juriidiline ajakirjandus võrdlevas ja ajaloolises vaates.

Konverentsil arutletakse õigusajakirjade toimimist rahvuslike, regionaalsete ja ka rahvusvaheliste väljaannetena. Samuti otsitakse vastust sellele, kas ja kuidas on juriidiline ajakirjandus reageerinud või osalenud suuremates ja väksemates ühiskondlikes murranguprotsessides. "Tänapäeva üleilmne võrgustumine ja näiteks Euroopa tasandil eesmärgipäraselt toimuv õiguslike reeglite ühtlustamine on toonud kaasa uued ülesanded ka õigusteadusesse," ütles konverentsi üks peakorraldajatest, TÜ õigusajaloo professor Marju Luts-Sootak. "Juriidiline erialaajakirjandus kui õigusteaduse kiireim meedium ei ole neist protsessidest kõrvale jäänud, aga tal on samas endiselt täita ka oma traditsioonilised ülesanded rahvusliku õigusteaduse edendamisel."

Ühisarutelu keskendub eelkõige Läänemereruumi riikide ja rahvaste õigusajakirjandusele, koondades tähelepanu ajaloolisele kogemusele ja tagasivaatele. "Antud juhul pakub head võrdlusvõimalust ka kahe nii lähedase ja samas poliitilise kultuuri mõttes nii kauge regiooni kõrvutamine," ütles prof Luts-Sootak. "Skandinaaviamaid on viimase paarisaja aasta jooksul õnnistatud suhteliselt stabiilsema poliitilise olukorraga kui nende ülemerenaabreid Läänemere ida- ja lõunakaldal."

Kokkusaamisel esinevad ettekannetega 19 teadlast kaheksast riigist. Teiste mainekate õigusteadlaste seas tulevad Tartusse esinema ka Joachim Rückert Main-äärsest Frankfurdist, Werner Krawietz Münsterist ja Ditlev Tamm Kopenhaagenist.

Konverentsi töökeelteks on inglise ja saksa keel.

Juriidilised erialaajakirjad on suhteliselt hiline nähtus õigusteaduse pikas ja õiguse veelgi pikemas ajaloos. Lääne-Euroopa esimesed õigusajakirjad on pärit 18. sajandi teisest poolest, Tartus tehti esimene, kahte köitesse mahtuv katse aastatel 1822-1824. Esimesed eestikeelsed õigusajakirjad 20. sajandi algusest olid võrdlemisi lühiealised, aga nende väljaandmine veel enne Eesti rahvusriigi rajamist ja eestikeelse akadeemilise õigusteaduse kujundamist on omamoodi märgilise tähendusega. "Seesama Eesti õigusajakirjanduse algus – 1909. aastal Peterburis – veel enne oma riiki ja omakeelset õigusteadust seab kahtluse alla Lääne-Euroopa suurriikide ajaloo kaudu kujundatud vaate, et õigusajakirjanduse sünd on otseselt seotud õigusteaduse muutumisega rahvuslikuks ja õiguse rahvusriikliku isoleerimisega," ütles prof Luts-Sootak.

Konverentsi kava (inglise keeles): /662249
Info ning registreerumine: /662262.

Lisainfo: Jaanika Seli, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppekorralduse spetsialist, tel 737 5386, e-post: jaanika.seli@ut.ee

Mehis Tuisk
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 581 04 946
e-post: mehis.tuisk@ut.ee