Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad oli Eesti õpilaste jaoks edukas

20.–28. septembrini toimunud 61. rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil võitsid Eesti õpilased ühe hõbe- ja kaks pronksmedalit ning pälvisid kolm aukirja. Koroonaviiruse pandeemia tõttu toimus olümpiaad virtuaalselt. Iga osalejamaa õpilased lahendasid ülesandeid oma riigi eksamikeskuses.

Eesti õpilased võistlesid Tartu Ülikooli Delta keskuses. Riiki esindasid Miina Härma Gümnaasiumi värske vilistlane Hendrik Vija, Tallinna Reaalkooli lõpuklassi õpilane Martin Rahe ja üheteistkümnendik Ralf Joosep Kask, Pärnu Koidula Gümnaasiumi abiturient Andres Alumets ning Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlane Artur Avameri ja kümnendik Kristjan-Erik Kahu (eelmisel õppeaastal Miina Härma Gümnaasiumi õpilane). Noori matemaatikuid juhendasid Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur Oleg Košik, robootika spetsialist Sandra Schumann ja Eesti matemaatikaolümpiaadi žürii liige Kaur Aare Saar.

Maailma vanimal ja suurimal rahvusvahelisel olümpiaadil osales sel aastal 616 noort matemaatikahuvilist 105 riigist. Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil antakse kahe päeva jooksul lahendamiseks kuus tõsist puremist nõudvat ülesannet, mille edukas lahendamine sõltub eelkõige matemaatikatõdede nutikast kombineerimisest. Seega ei piisa edukaks esinemiseks lihtsalt paljude faktide äraõppimisest. Iga ülesande eest on võimalik teenida kuni seitse punkti.

Eesti võistkonna jaoks oli jõuproov edukas. Eesti parimana kogus Hendrik Vija 24 punkti 42 võimalikust, võites sellega läbi aegade kuuenda Eesti õpilasena hõbemedali. Pronksmedalid said kaela Artur Avameri ja Martin Rahe, kes kogusid vastavalt 19 ja 16 punkti. Ralf Joosep Kask, Kristjan-Erik Kahu ja Andres Alumets teenisid kõik aukirjad ühe täispunktidele lahendatud ülesande eest. Kolm esimest kohta kuulusid tänavu Hiina õpilastele.

Kolmandat korda ajaloos jõudis rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi võistluskomplekti Eesti pakutud ülesanne, mille autor on võistkonna juhendaja Oleg Košik. Ülesanne oli järgmine: „Antud on pakk n > 1 kaardiga. Igale kaardile on kirjutatud positiivne täisarv. Pakil on järgmine omadus: iga kaardipaari arvude aritmeetiline keskmine on mingi hulga (ühe või enama) kaartide arvude geomeetriline keskmine. Milliste n väärtuste korral tähendab see, et kõik arvud kaartidel on võrdsed?“

Rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi kõigi ülesannete ja tulemustega saab tutvuda olümpiaadi kodulehel.

Järgmisel aastal peetakse rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad loodetavasti Venemaal Peterburis, kus see pidi toimuma juba tänavu.

Eesti õpilaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Tartu Ülikooli teaduskool. Täname ka matemaatikaolümpiaadi eratoetajat Jaan Tallinna.

Lisateave: Oleg Košik, Eesti võistkonna juhendaja, Tartu Ülikooli süsteemibioloogia teadur, oleg.koshik@ut.ee