Ravimitootjate liidu stipendiaat aitab selgitada abiainete kasutamist vastsündinutel

Juba neljandat korda annab ravimitootjate liit välja 1000 euro suuruse stipendiumi, mille eesmärk on toetada ja tunnustada Tartu ülikooli arstiteaduskonnas tehtavat terviseedenduslikku ja ravimitealast teadustööd.

Tänavu otsustas 3-liikmeline stipendiumikomisjon, kuhu kuuluvad Tartu ülikooli kliinilise farmakoloogia õppetooli dotsent Anti Kalda, GSK teadusnõunik dr Rein Sikut ja ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapfer anda stipendium arstiteaduskonna doktorandile Georgi Nellisele töö eest, milles võrreldi kahte erinevat uuringut vastsündinute puhul kasutatavate ravimite uurimisel.

ESNEE (European Study of Neonatal Exposure to Excipients) projekti raames läbi viidud uuringu eesmärgiks oli parandada ülevaadet abiainete kasutamisest vastsündinutel Euroopas, pöörates tähelepanu teadaolevate kõrvalnähtudega abiainetele. Selleks viidi läbi esiteks Euroopa vastsündinute osakondades küsimustik kasutatavate ravimite kohta (SES), mille käigus registreeriti 3 päeva jooksul kõik vastsündinutele manustatavad ravimid, andmete sisestamine toimus Excel tabelis. Sellele järgnes hetkelevimus-uuring (PPS), mis toimus ühepäevase andmekogumisena web keskonnas, kus registreeriti kõik vastsündinutele manustatavad ravimid koos ravimi doseeringu detailse informatsiooni ja patsiendi demograafiliste näitajatega.

Antud artikkel ja töö esitab kahe erineva uuringu metoodikat võrdleva analüüsi (SES vs PPS), et välja selgitada mõlema metoodika nõrgad ja tugevad küljed Euroopa vastsündinutel kasutatavate ravimite uurimisel.

Võrreldes SES ja PPS uuringut selgus kõrge omavaheline korrelatsioon kahe uuringumetoodika vahel, seega kahe erineva metoodikaga kogutud tulemusi saab kasutada teineteist täiendavana. Meetodi valik sõltub ennekõike sellest missugusele küsimusele vastust otsitakse. Kui tahetakse kirjeldada üldist ravimikasutust siis on parem kasutada SES metoodikat, mis võimaldab väiksema tööjõu kuluga koguda rohkem informatsiooni. Kui aga eesmärgiks on detailne ravimikasutuse iseloomustus, siis on sobivam kasutada PPS metoodikat kuna see võimaldab paremini iseloomustada ravimikasutusega seotud individuaalseid riskifaktoreid. Lisaks näitasime kõrget korrelatsiooni individuaalse ja osakonna tasemel ekspositsioonide vahel, mis edaspidi annab võimaluse kasutada vähem mahukat ja lihtsamat SES metoodikat kaudseks individuaalse ekspositsiooni arvutamiseks.

Georgi Nellise sõnul annab SES ja PPS käigus kogutud vastsündinutel kasutatavate ravimite andmebaas võimaluse mitte ainult erinevate meetodite võrdlemiseks, vaid edaspidi võimaldab hinnata abiainete manustamise mahtu vastsündinutel, identifitseerida seotuid riske ja loodetavasti ka näidata võimalikke lahendusi abiainete ekspositsiooni vähendamiseks.

Uuringut kirjeldav teaduslik artikkel pealkirjaga „Comparison of two alternative study designs in assessment of medicines utilisation in neonates“ on kättesaadav siin: http://www.biomedcentral.com/1471-2288/14/89.

Stipendiumile võivad kandideerida üliõpilased, doktorandid ja teadurid, kes on jooksval aastal oma töö alusel avaldanud artikli teadusajakirjas või esinenud ettekandega.