Rebekka Lotman – teadlane, kes on lugenud läbi kõik eestikeelsed sonetid

Tartu Ülikooli doktor ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman otsis üles kõik eesti keeles ilmunud algupärased sonetid ja pani kirja selle luulevormi arenguloo Eestis. See on esimene uurimus eesti sonetist pärast Bernard Kangro 1938. aasta teost. Lotmani uuritud enam kui neli ja pooltuhat sonetti saja paarikümne aasta jooksul annavad pildi ka Eesti luuleloost üldiselt, samuti peegeldavad ühiskondlikke arenguid muutuvate riigikordade aegu.

Sonett jõudis eesti keelde üsna meie kirjaliku luule algusaegadel – esimesed sonetid ilmusid trükis 1881. aastal. Sellest ajast kuni tänapäevani on see luulevorm eesti kirjanduslugu läbinud kord erksama, kord tuhmima, aga katkematu niidina. Milline on eesti soneti lugu ja spetsiifika, uuris Rebekka Lotman, kes kaitses sel teemal Tartu Ülikoolis doktorikraadi maailmakirjanduse alal.

Eesti keeles ilmus 1881.–2015. aastal 4551 sonetti ja te analüüsite neid kõiki oma doktoritöös. 4551 sonetti – seda on väga palju!

Jah, 4551 luuletust võib tunduda palju, selline umbes maast lauani ulatuv sonetimappide virn. Samas, vanade luulekultuuridega võrreldes on eestikeelsete sonettide hulk täiesti loetav ja analüüsitav. Kui uurida inglise või itaalia või prantsuse sonetti, on mõeldamatu võtta aluseks kõik selles keeles ilmunud sonetid, sest jutt käib sadadest tuhandetest luuletusest. See võimalus on meie väikse ja noore kirjanduse privileeg, mida ma ei tahtnud kasutamata jätta.

Tegelikult on tegu ühtlasi kummardusega Bernard Kangrole, kes oma "Eesti soneti ajaloos" (1938) samuti kõik sonetid aluseks võttis, sest nagu ta tabavalt väljendas: "žanritunnused võivad väheväärtuslikkudes sonettides veel selgemalt esineda, ühtlasi näidates, mis sünnib siis, kui pole tabatud žanri struktuuri tervikuna". Kangrot omakorda suunas sellele teele tema õppejõud Gustav Suits, kes olevat seminaris palunud ühel tudengil sonettide bibliograafia koostada – Kangro olevat olnud ainus õpilane, kes ei julgenud ära öelda.

Selgituseks võhikutele: sonett ja luuletus – mis on mis?

Ehkki vahel nimetatakse kõnekeeles sonetiks igasugust lüürilist luuletust, on sonett selline luuletus, mille vorm vastab teatud reeglitele: see koosneb neljateistkümnest reast, mis jagunevad neljaks salmiks või stroofiks, sellel on kindel värsimõõt (eesti traditsioonis viisikjamb) ning lõppriimid, mis on paigutatud kindlal moel ehk järgivad etteantud riimiskeemi.

Loe edasi Novaatorist