Rektor Toomas Asser: ärgem kulutagem ära meie vaimse vara kandjaid
Rektor professor Toomas Asseri kõne Tartu Ülikooli 2019/20. akadeemilise aasta avaaktusel 2. septembril Kassitoomel
Armsad üliõpilased, lugupeetud akadeemilised kolleegid, head tartlased!
Alustame rahvusülikooli uut, 101. õppeaastat tavapäratult. Selle asemel et koguneda avaaktuseks aulasse, tervitame uut algust hoopis siin Kassitoome orus, mis on ju samasugune Tartu maamärk nagu Tartu Ülikooli kuue sambaga peahoone.
Me elame rahvusülikooli juubeliaasta taktis. Selle tähistamiseks korraldame palju piduüritusi, mis kulmineeruvad 30. novembril ja 1. detsembril. Seega jõuame lähikuudel palju juttu teha ülikooli ajaloost ning hariduse ja harituse tähtsusest. Täna räägin sestap rohkem sellest, mida toob meile uus akadeemiline sajand.
Tervitan suure rõõmuga kõiki meie üliõpilasi, kellest saavad peagi suunanäitajad sel eelseisval saja-aastasel rännakul. Kõige rohkem soovin edu meie esmakursuslastele, kes on oma uue eluetapi sidunud just Tartu Ülikooliga. Neid on sel aastal kõigil astmetel kokku 4297 ja kõrghariduse esimesel astmel 2548. Kutsun kogu ülikooliperet üles toetama ja innustama meie uusi pereliikmeid nende kujunemisel ühiskonna uuteks edasiviijateks.
On ajaraiskamine kulutada ühiskondlikes aruteludes võhma vaidlustele selle üle, millist teadusharu tuleks Eestis rahastada. Kas kaalukeel peaks kalduma alus- või rakendusteaduste poole? Oleks lühinägelik muuta teaduse rahastamise vaidlused teki sikutamise kähmluseks, mille tagajärjel riskime riigi pikaajalisi eesmärke toetava teadusliku baasi nõrgestamisega.
Riigivalitsejad on Eesti pikaajalised eesmärgid strateegia „Eesti 2035“ lähtedokumentides juba hästi sõnastanud. Ülikoolide roll on toetada kõikehõlmavalt nende eesmärkide täitmist nii alus- kui ka rakendusteadusega. Tartu Ülikooli vastutus on siin veel eriti ilmne, kuna ainsa laiapõhjalise ülikoolina on meil olemas teaduspõhine kompetents otsida kõikide eluvaldkondade probleemidele terviklikku lahendust. Ma julgen öelda, et paljudele ühiskonna proovikividele on Tartu Ülikooli teadlastel vastused olemas.
Meie tulevikuprobleemid nõuavad järjest enam korraga mitme teadusvaldkonna koostööd. Tuleviku ühiskonnas ei saa tehnikateadused või IT-haridus toimida sotsiaal- ja humanitaarteadlaste teadmusi kasutamata. Seega on teaduse arengu peamine tagatis ressursside lisamine, mitte nende ümberjagamine. Räägin siinjuures teadlikult ressurssidest, mitte üksnes rahast.
Me kuuleme enda ümber aina enam üleskutseid mitte raisata meie maavarasid, mitte visata ära toitu, hoida kokku energiat. Mina esitan üleskutse mitte kulutada ära meie vaimse vara kandjaid. Teadlasi nörritades on keeruline nende üleskutsete aluseks olevaid probleeme ära lahendada.
Rahvusülikooli, aga tegelikult ju kogu Eesti järgmise saja aasta pikkuse rännaku suund sõltub sellest, kui hästi saame ülikoolides keskenduda oma riigi pikaajaliste eesmärkide täitmisele. Rahvusülikoolina on meie missioon olla uuenduste eestvedaja, aga samal ajal kanname endiselt tunnetuslikku vastutust Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete püsimise eest. Ülikool kasvatab haritlaskonna ning vastutab eesti keele ja kultuuri kestlikkuse eest. Ülikooli ülesanne on tagada Eestis jätkusuutlik teadlaskond ja haritud ühiskond. Ülikool on vundament, mis kindlustab Eestis demokraatia, õigusriigi ja rahvusriigi ning tagab meie majanduselu toimimise ja arengu.
Tartu Ülikoolil on selleks selge siht silme ees. Me alustame rahvusülikooli uut sajandit ülikooli järgmise, 2020. aastal jõustuva arengukava kokkuleppimisega. Tänan kõiki, kes osalesid möödunud õppeaastal arengukava seminaridel või on aidanud muul moel kaasa arengukava valmimisele. Juba õige pea on kõigil võimalik valdkondades toimuvatel aruteludel arengukavale ka oma head mõtted lisada. Ärge jätke seda kaasarääkimise võimalust kasutamata! Samuti ei tohiks oma teadmisi jätta jagamata riigivalitsemise strateegiate koostamisel. Selleks ülikool ongi.
Kindlasti on hulk teemasid, mis vajavad tähelepanu kiiremini kui uue arengukava kehtivusaja jooksul. Juba praegu saavad ülikoolis suuremat tähelepanu näiteks õpetajakoolitus ja IT-erialad. Me ei ole kõrvale jätnud tööd doktorantidele sobivate töötingimuste saavutamise nimel. Oleme väga heas hoos ülikooli rahvusvahelise seisundi kindlustamisel. Otsime lahendusi teadustöö projektipõhisusega kaasnevatele kitsaskohtadele, kinnitades töötajatele, et nende ametikoht on kindel, ja avalikkusele, et pettusevaba akadeemia on võimalik.
Lisaks eelnimetatud teemadele ja ka valdkondade dekaanide valimisele toob algav õppeaasta kaasa kauaoodatud Delta keskuse avamise. Seega on eriliselt põhjust rõõmustada kõigil ettevõtliku vaimuga üliõpilastel ja ülikooli töötajatel, aga ka uuendusi hindavatel ettevõtetel ja kõigil linnakodanikel. See sündmus on uue akadeemilise sajandi vääriline.
Soovin kogu ülikooliperele ja kõigile tartlastele teadmishimulist uut õppeaastat!