Reovee seireuuring aitab välja selgitada koroonaviiruse püsiva riigisisese leviku ulatust

Tartu Ülikool ja Terviseamet tutvustasid 3. novembril Vabariigi Valitsuse liikmetele reovee seireuuringut, millega otsitakse iga nädal 20 püsivast ja 28 pistelisest proovivõtukohast üle Eesti koroonaviirust.

Terviseameti peadirektori Üllar Lanno sõnul aitab selline seiremeetod avastada nakkuse leviku nädala jagu varem, kui see muul moel ilmsiks tuleb, ning suunata Terviseameti tähelepanu ja jõupingutused sellele, et avastada viirusekandjad testimise teel. „Praeguses epidemioloogilises olukorras, kus näeme kolletepõhise leviku osakaalu vähenemist, tekib oht, et me ei suuda õigel ajal eristada püsivat riigisisest levikut. Reoveeanalüüsi tulemused aitavad meil saada olukorrast parema ettekujutuse,“ ütles Lanno. Tema sõnul näitab senine kogemus, et koroonaviiruse jälgi võib reovees leida viis kuni seitse päeva enne, kui nakkusohtlik patsient arsti juurde jõuab. „Raplas oli reoveeanalüüside järgi näha, et selles piirkonnas on viirusekandjaid. Nagu hiljem testimisel selgus, vastas see tõele.“

Uuring võimaldab lisaks puhangute ennustamisele ja piirkondliku testimise tõhustamisele kinnitada ka puhangute lõppu. „Viiruse jälgede kadumine reoveest annab meile omakorda võimaluse näha, kas viiruse levik piirkonnas on lõppenud,“ ütles Lanno. Nii oli näiteks Tartu ööklubides juuli lõpus ja augusti alguses vallandunud haiguspuhanguga, mis ka reoveenäitajate alusel augusti teises pooles vaibus ega levinud mujale, eelkõige Lõuna-Eestisse. Tänu sellele võidi julgemalt lubada Rally Estoniale pealtvaatajaid.
Reoveeseire tulemusi on Terviseamet kasutanud alates selle aasta augustist, mil lõppes aprillis alanud metoodika valideerimise etapp.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul kogutakse proove Eesti maakonnakeskustest ja suurematest linnadest. Pisteliselt ja vajadust mööda analüüsitakse ka väiksemate asulate ning kohaliku tähtsusega objektide, näiteks koolide, hooldekodude ja vanglate kogumiskaevudest võetud proove. „Viiruse leidumine sellistes proovides viitab võimalikele uutele kolletele. Oleme uuringu käigus jõudnud meetodini, mis võimaldab tuvastada viiruse jälgi reoveest enne kliiniliste patsientide leidmist. See annab Terviseametile veel ühe tööriista uute viirusekollete varajaseks avastamiseks,“ selgitas Tenson.

Seireuuringut teeb Tartu Ülikool koostöös Terviseameti ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega. Uuringut rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Reoveeseiret on mujal maailmas rakendatud nii narkootikumide, ravimijääkide kui ka viiruste leidmiseks.

Rohkem infot on seireuuringu kodulehel.

Lisateave: Tanel Tenson, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor, 5344 5202, tanel.tenson@ut.ee