Rohelisema transpordi poole: muuta biogaas mootorikütuseks
04.12.2011
Teisipäeval, 6. detsembril toimub Tallinnas Rahvusraamatukogus seminar "Metaankütused transpordis – Läänemere regiooni kompetentsid ja Eesti arengud", kus teadlased, kütuse- ja transpordifirmad ning linnaametnikud arutlevad, kuidas linnatransporti loodussõbralikumaks muuta.
Seminaril antakse ülevaade Euroopa ja Läänemere regiooni innovatsioonist ja parimatest praktikatest metaankütuste, surumaagaasi ja surubiometaani turu arendamisel.
Seminari ühe korraldaja, TÜ geograafia osakonna projektijuhti Antti Roose sõnul peab aastaks 2020 taastuvenergia osakaal transpordis kasutatavates energiaallikates moodustama vähemalt 10%, kuid 2010. aastal oli see sihtprotsent Eestis vaid üks. "Läänemere piirkonna säästva innovatsiooni SPIN projekti ja Euroopa energiaprogrammi GaasiKiirTee projekti tasuvusanalüüside alusel peaks üheks innovaatiliseks lahenduseks rohetranspordi suunas liikumisel puhastatama Eestis toodetav biogaas mootorikütuseks," selgitas Roose.
Eeskätt saavad rohelise transpordi edendamisele kaasa aidata linnad, kui võtta busside kütusena kasutusele biometaan. Musternäitena esitletakse seminaril Stockholmi bussipargi üleviimisest biometaanile.
Esimesena Eestis on metaankütuste kasutust linnabussides juurutamas Tartu linn. "Kahtlemata on metaankütustega võimalik ka Eestis ja juba täna raha säästa. Lisaks Tartu näitele tõestame, et diiselmootorite ümberehitamine kahesüsteemseks võimaldab vähendada kulutusi mootorikütusele 30-50%," kinnitas GaasiKiirTee projektijuht Ahto Oja. Tema sõnul aitas Baltikumi esimene ümberehitatud diiselveok, mis kasutab paralleelselt surumaagaasi ja diislit, ettevõttel autojuhi kuupalga võrra kulusid kokku hoida, ja ühtlasi säästa keskkonda. "Võrreldes bensiiniautodega paiskavad surugaasi ja biometaani sõidukid õhku kuni 25% vähem CO2. Mürgist vingugaasi eritavad maagaasi sõidukid bensiiniautoga võrreldes suisa 75% vähem. Tahked osised surugaasiauto heitgaasides praktiliselt puuduvad. Ja just metaankütuste väiksemad heitmekogused on olnud Põhjamaades liikumapanevaks jõuks nende kasutamisel transpordis."
Sõltumata keskkonna- ja majandusargumentidest on Eestis praegu vaid alla 100 surugaasi sõiduki. Sestap visandatakse seminaril võimalikke arenguid, poliitikahoobasid ja tugimeetmeid roheliste mootorikütuste laialdasemaks kasutamiseks transpordis. Taristu arendamisel biogaasi väärtusketis eeltöötlusest kuni tanklateni, tugimeetmete ja otsetoetuste rakendamisel eeskätt pakkumise poolel, samuti oskusteabe levitamisel ning üldisel eelarvamuste kummutamisel peaks metaankütuste kasutamine mootorikütusena oluliselt kasvama. Selleks tutvustatakse seminari raames rahvusraamatukogu ees ka maagaasile ja kahesüsteemseks ümber ehitatud sõidukeid.
Seminarile on oodatud linnaametnikud, transpordi- ja kütuseettevõtted, poliitikakujundajad ja kõik rohelise transpordi huvilised. Tartu Ülikooli SPIN projekti kaasrahastab Läänemere piirkonna programm ja OÜ Mõnusa Mineku GaasiKiirTee projekti Euroopa Intelligentse Energia programm.
Täpne programm ja rohkem infot: http://www.reaalteadused.ut.ee/874010, Metaankütused transpordis_6 detsember Tallinn_Kutse ja kava.pdf
Lisainfo: Ahto Oja, GaasiKiirTee projektijuht, tel 508 2990; Antti Roose, SPIN projektijuht, Tartu Ülikool, tel 53 32 8233, antti.roose [ät] ut.ee
Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli.miljan [ät] ut.ee
www.ut.ee
Seminaril antakse ülevaade Euroopa ja Läänemere regiooni innovatsioonist ja parimatest praktikatest metaankütuste, surumaagaasi ja surubiometaani turu arendamisel.
Seminari ühe korraldaja, TÜ geograafia osakonna projektijuhti Antti Roose sõnul peab aastaks 2020 taastuvenergia osakaal transpordis kasutatavates energiaallikates moodustama vähemalt 10%, kuid 2010. aastal oli see sihtprotsent Eestis vaid üks. "Läänemere piirkonna säästva innovatsiooni SPIN projekti ja Euroopa energiaprogrammi GaasiKiirTee projekti tasuvusanalüüside alusel peaks üheks innovaatiliseks lahenduseks rohetranspordi suunas liikumisel puhastatama Eestis toodetav biogaas mootorikütuseks," selgitas Roose.
Eeskätt saavad rohelise transpordi edendamisele kaasa aidata linnad, kui võtta busside kütusena kasutusele biometaan. Musternäitena esitletakse seminaril Stockholmi bussipargi üleviimisest biometaanile.
Esimesena Eestis on metaankütuste kasutust linnabussides juurutamas Tartu linn. "Kahtlemata on metaankütustega võimalik ka Eestis ja juba täna raha säästa. Lisaks Tartu näitele tõestame, et diiselmootorite ümberehitamine kahesüsteemseks võimaldab vähendada kulutusi mootorikütusele 30-50%," kinnitas GaasiKiirTee projektijuht Ahto Oja. Tema sõnul aitas Baltikumi esimene ümberehitatud diiselveok, mis kasutab paralleelselt surumaagaasi ja diislit, ettevõttel autojuhi kuupalga võrra kulusid kokku hoida, ja ühtlasi säästa keskkonda. "Võrreldes bensiiniautodega paiskavad surugaasi ja biometaani sõidukid õhku kuni 25% vähem CO2. Mürgist vingugaasi eritavad maagaasi sõidukid bensiiniautoga võrreldes suisa 75% vähem. Tahked osised surugaasiauto heitgaasides praktiliselt puuduvad. Ja just metaankütuste väiksemad heitmekogused on olnud Põhjamaades liikumapanevaks jõuks nende kasutamisel transpordis."
Sõltumata keskkonna- ja majandusargumentidest on Eestis praegu vaid alla 100 surugaasi sõiduki. Sestap visandatakse seminaril võimalikke arenguid, poliitikahoobasid ja tugimeetmeid roheliste mootorikütuste laialdasemaks kasutamiseks transpordis. Taristu arendamisel biogaasi väärtusketis eeltöötlusest kuni tanklateni, tugimeetmete ja otsetoetuste rakendamisel eeskätt pakkumise poolel, samuti oskusteabe levitamisel ning üldisel eelarvamuste kummutamisel peaks metaankütuste kasutamine mootorikütusena oluliselt kasvama. Selleks tutvustatakse seminari raames rahvusraamatukogu ees ka maagaasile ja kahesüsteemseks ümber ehitatud sõidukeid.
Seminarile on oodatud linnaametnikud, transpordi- ja kütuseettevõtted, poliitikakujundajad ja kõik rohelise transpordi huvilised. Tartu Ülikooli SPIN projekti kaasrahastab Läänemere piirkonna programm ja OÜ Mõnusa Mineku GaasiKiirTee projekti Euroopa Intelligentse Energia programm.
Täpne programm ja rohkem infot: http://www.reaalteadused.ut.ee/874010, Metaankütused transpordis_6 detsember Tallinn_Kutse ja kava.pdf
Lisainfo: Ahto Oja, GaasiKiirTee projektijuht, tel 508 2990; Antti Roose, SPIN projektijuht, Tartu Ülikool, tel 53 32 8233, antti.roose [ät] ut.ee
Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli.miljan [ät] ut.ee
www.ut.ee