Selgunud on 2020. aasta õppekvaliteedi auhindade saajad

Nagu ikka, on üliõpilased ka tänavu valinud aasta õppejõu ning õppekomisjon otsustanud aasta programmijuhi tiitli ja õppekvaliteedi edendamise auhinna saajad. Aasta õppejõude on Tartu Ülikoolis valitud alates 2006. aastast, õppekvaliteedi edendamise auhinda on välja antud 2012. aastast ja aasta programmijuhte tunnustatud alates 2014. aastast.

Aasta õppejõu auhind

Aasta õppejõu auhinnaga tunnustatakse igas valdkonnas üht õppejõudu, kes on eelnenud õppeaastal silma paistnud väga hea õpetamisega. Aasta õppejõu valivad üliõpilased, lähtudes õpetamise hindamisel Tartu Ülikooli õpetamise heast tavast. Õppejõu esitamiseks aasta õppejõu auhinnale peavad vähemalt viis üliõpilast tegema ühise põhjendatud ettepaneku. Iga valdkonna üliõpilaskogu valib esitatud kandidaatide hulgast viis ja seejärel otsustab hindamiskomisjon, keda neist tunnustada aasta õppejõu auhinnaga.

Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse moodustatud komisjon otsustas esitatud taotluste alusel, et aasta õppejõud 2020 on

• humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna filosoofia instituudi teoreetilise filosoofia vanemteadur Alexander Stewart Davies;
• sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduste instituudi didaktika lektor Liina Lepp;
• meditsiiniteaduste valdkonna sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi skeleti-lihassüsteemi lektor Doris Vahtrik;
• loodus- ja täppisteaduste valdkonna matemaatika ja statistika instituudi tõenäosusteooria dotsent Meelis Käärik.

Üliõpilaskonna aseesimehe Helo Liis Soodla sõnul tunnustavad üliõpilased õppejõude selle eest, et nad õpetavad üliõpilasi eesmärgipäraselt mõtlema ja oma tegusid juhtima ning aitavad luua pinna isiklikuks arenguks. Kiidetakse ka teooria ja praktika lõimimise, koostöise dialoogi ja võrdseid võimalusi toetava õpikeskkonna eest. „Kõik aasta õppejõud innustavad üliõpilasi oma pühendumise ja töökusega, lisaks märkavad ja pakuvad abi, kui kellelgi on midagi hingel, aga ei lase üliõpilastel ka mugavustsooni jääda, vaid ergutavad neid edasi püüdlema,“ lisas ta.

Aasta õppejõu nominentide hulka jõudsid veel

• humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas eesti keele instituudi eesti keele foneetika dotsent Pire Teras, maailma keelte ja kultuuride kolledži norra keele assistent Antonina Kostina ning prantsuse keele ja lingvistika lektor Anu Treikelder ja kultuuriteaduste instituudi teatriteaduse professor Anneli Saro;
• sotsiaalteaduste valdkonnas õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, psühholoogia instituudi kliinilise ja tervisepsühholoogia ning neuropsühhofarmakoloogia lektor Kariina Laas ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudi rahvusvaheliste suhete nooremteadur Thomas Linsenmaier ja analüütik Andres Võrk;
• meditsiiniteaduste valdkonnas farmaatsia instituudi biofarmaatsia assistent Kersti Teder ning kliinilise meditsiini instituudi sisehaiguste propedeutika assistent Peeter Saadla, anestesioloogia ja intensiivravi assistent Liivi Maddison ja infektsioonihaiguste assistent Kadri Kõivumägi;
• loodus- ja täppisteaduste valdkonnas ökoloogia ja maateaduste instituudi selgrootute zooloogia dotsent Toomas Esperk, füüsika instituudi eksperimentaalfüüsika professor Marco Kirm ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika dotsent Riho Teras ning üldise ja mikroobibiokeemia dotsent Priit Jõers.

Aasta programmijuhi auhind

Aasta programmijuhi auhinnaga tunnustatakse programmijuhte, kes arendavad oma õppekava pidevalt ja süsteemselt, lähtudes ülikooli kvaliteedinõuetest. Nad kaasavad õppekava arendamisse tööandjad, üliõpilased, õppejõud ja vilistlased ning on oma arendustegevustes edukad. Aasta programmijuhi auhinna kandidaate esitavad dekaanid, auhinna saajad otsustab õppekomisjon.

Aasta programmijuhid 2020 on

• magistriõppekava „Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia“ programmijuht, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kultuuriteaduste instituudi etnoloogia dotsent Ene Kõresaar;
• magistriõppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ programmijuht, sotsiaalteaduste valdkonna ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm;
• ingliskeelse bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava „Arstiteadus“ programmijuht, meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise meditsiini instituudi lastegastroenteroloogia dotsent Oivi Uibo;
• bakalaureuseõppekava „Matemaatika“ programmijuht, loodus- ja täppisteaduste valdkonna matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise analüüsi lektor Indrek Zolk.

Õppeprorektor Aune Valgu sõnul iseloomustab seekordseid aasta programmijuhte peale pideva ja järjekindla töö just uuenduste tegemine: õppekavas on välja arendatud uus suund, välja töötatud uut tüüpi magistrieksam, lisatud eri õpiteede võimalus, algatatud uued suuna- ja võimendusmoodulid, loodud kogu õppekavale süsteemne Moodle’i tugi ja lisatud videoloengud. „Kindlasti eeldavad sellised saavutused programmijuhtidelt head koostöö- ja motiveerimisoskust, et kolleegid muutuste elluviimisse kaasata,“ sõnas Valk.

Õppekvaliteedi edendamise auhind

Õppekvaliteedi edendamise auhinnaga tunnustatakse ülikooli instituuti, kolledžit või valdkonda edukalt kavandatud, ellu viidud ja tulemusliku õppekvaliteeti toetava tegevuse eest. Tunnustatakse struktuuriüksust, mis on koostöös viimase kolme aasta jooksul süsteemselt ja tulemuslikult õppekvaliteeti edendanud. Oluline on, et muutused oleks kavandatud ja ellu viidud töötajate ja üliõpilaste koostöös. Õppekvaliteedi edendamise auhinna taotlusi hindab ja auhinna saaja otsustab õppekomisjon. Õppekvaliteedi edendamise auhind on rahaline preemia 30 000 eurot.

Õppekvaliteedi edendamise auhinna laureaat 2020 on sotsiaalteaduste valdkonna ühiskonnateaduste instituut.

Ühiskonnateaduste instituut on õppe arendamisel seadnud eesmärgiks, et iga lõpetaja omandaks õpingute vältel erialaste teadmiste ja oskuste kõrval ka üldised ja erialased digipädevused. Selle töö siht on lõimida eri oskusi ning integreerida digipädevuste õpetamine ainetesse ja tegevustesse mitmekülgselt. Õppejõudude ja programmijuhtide koostöös on määratletud ühiskonnateaduste õppijatele olulised üldised ja erialased digipädevused, loodud digipädevuste õppeained, -materjalid ja -taristu ning arendatud õppejõudude digioskusi ja digipädevuste arengule suunatud teadustegevust. Lisaks on eesmärk olnud tulemuslikult ühendada digipädevustega seotud õpe, teadus, praktika ning ühiskonna teenimisele suunatud tegevused. Erinevatel kursustel tehtud individuaal- ja rühmatööde abil on suunatud üliõpilasi leidma sageli abstraktseks jäävatele digipädevustele praktilisi rakendusviise ja kavandama tegevust, mis võimaldaks laiemat kõlapinda ja mõju.

Nagu muud rahvusülikooli aastapäevaks kavandatud tunnustusüritused, lükkub ka õppekvaliteedi aastaauhindade üleandmine kogunemispiirangute tõttu kevadesse.