Sünteetiline bioloogia avab puidutööstusele uue arengutee

Eesti puidutööstuses tekib igal aastal üle miljoni tonni puidujäätmeid, mida kasutatakse peamiselt küttematerjalina. Peale selle on meil ohtralt väheväärtuslikku puitu ja paberipuitu, millele kohalikus tööstuses sageli rakendust polegi. See on ärilises mõttes arvestatav kogus toorainet, mis läheb Eesti majandusele kaotsi.

Teadusasutustes on aga puidu väärindamise tehnoloogia arendamiseks vajalikud teadmised olemas. Eesti puidutööstus on keskendunud valdavalt puidu mehaanilisele väärindamisele, mille tulemusena valmivad näiteks ehitusmaterjalid ja puitmajad. Need tehnoloogilised lahendused on juba küpsed ning ettevõtetes suhteliselt hästi juurdunud, nagu ka sihtturud, kuhu oma kaupa müüakse.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhi Henrik Välja sõnul toimuvad praegu suured muutused ja innovatsioon puidu keemilises väärindamises, mille abil luuakse puidule aina uusi väärtusahelaid. Puidust on võimalik saada aineid, mis leiaksid kasutust näiteks tekstiili-, kosmeetika-, farmaatsia- ja pakenditööstuses. Paraku on Eestis vaid üksikud puitu keemiliselt väärindavad ettevõtted.

Tartu Ülikooli puidukeemia ja biotöötluse tuumiklaboris arendatakse tehnoloogilisi lahendusi, mis võiksid tuua Eesti puidusektorisse innovaatilise, senisest mitu korda suurema lisandväärtusega ja väiksema ökoloogilise jalajäljega tööstusharu. Puidu biotöötlusel kasutatakse puidumassist saadud algühendite väärindamiseks rakkudes leiduvaid ensüüme. Selle tulemusena on võimalik toota hinnalisi peenkemikaale ja materjale.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.