Supernoova plahvatus, mis lõpetab elu Maal, on võib-olla juba toimunud

Me elame Linnutee galaktikas, mis on kui mullitav vesinikku täis keedupott. Tähed sünnivad, plahvatavad supernoovana, segavad gaase ja tekitavad erisuguse tihedusega gaasipilvi. Kodugalaktikas toimuvaid protsesse oskab selgitada Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadur Urmas Haud.

"Üldiselt uuritaksegi tähetekkeprotsesse," kirjeldab Tartu observatooriumi galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonna teadur Urmas Haud galaktikauurijate igapäevast tööd. "Gaas moodustab Linnutee tasandis lameda ketta ja gaasi sees toimuvadki kõige olulisemad protsessid, näiteks sünnivad tähed. Lõpuks tähed plahvatavad supernoovana ning need plahvatused löövad gaasi ühest kohast laiali ja teise kohta kokku. Sellest tekib gaasi ebaühtlane tihedus, mida võib kirjeldada kui pilvede kogumit."

Kui hästi me oma galaktikat tunneme?

"Üldpilt on olemas. Praegu uurivad teadlased, mis seal gaasi sees toimub. Gaasi on kusagil rohkem, kusagil vähem, ja sinna, kus on rohkem, hakkab gravitatsiooni mõjul seda veelgi juurde langema. Kui gaas koguneb ja jahtub, muutub see tihedamaks ja tekib gravitatsiooniliselt seotud süsteem – alguses sünnib n-ö prototäht, mis hiljem areneb edasi täheks. Sõltuvalt massist võib täht evolutsioneeruda kas aeglaselt – nagu meie Päike miljardite aastate jooksul – või kiiresti. Massiivne täht jõuab juba saja miljoni aastaga oma elutsükli läbi käia ning plahvatab supernoovana. Iga supernoova rikastab tähtedevahelist gaasi raskemate elementidega, aga plahvatuse energia pühib ka suured alad plahvatuskoha ümbruses gaasist peaaegu puhtaks," kirjeldab Haud meie ümber valgusaastate kaugusel toimuvaid protsesse nagu õpikust.

Kuigi Urmas Haud on Linnutee galaktikat uurinud juba alates 1990. aastate algusest, saavutas ta oma ideedega rahvusvahelises teaduskirjanduses läbimurde alles hiljuti ning viimastel aastatel on tunnustatud teadusajakirja Astronomy and Astrophysics toimetus tema artiklid kahel korral ära märkinud.

Üks tähtis uurimisobjekt on galaktikat täitev neutraalne vesinik

"Neutraalne vesinik tähendab, et see pole ioniseeritud," selgitab teadlane. "Vesinikuaatom – see on üks prooton ja üks elektron. Kui on ioniseeritud vesinik, siis on ainult prooton. Ja miks just neutraalne vesinik? Sest sellel on üks ääretult hea omadus: see annab raadiosagedustel kiirgusjoone, milles peaaegu kogu galaktika on läbipaistev. Me saame vaadelda sisuliselt ükskõik millist galaktika osa, ja see on üpris haruldane."

Oma viimatises avaldatud ja hinnatud teadustöös keskenduski Urmas Haud neutraalse vesiniku uurimisele kogu taeva ulatuses. Pikka aega on arvatud, et seda gaasi on galaktikas vaid kahes olekus: põhiliselt tihedatesse pilvedesse koondunud külma (temperatuur kuni 100 kelvinit ehk –173 °C) ja ühtlasema jaotusega hõreda sooja (umbes 8000 kelvinit ehk 7700 °C) faasina. Viimastel aastatel on kogunenud üha enam tõendeid – sealhulgas Urmas Haua ja tema Saksamaa kolleegide töö tulemusena –, et eksisteerib ka nende kahe vahepealne, n-ö leige gaasi faas (umbes 3000 kelvinit ehk 2700 °C). "Oma viimases töös tegimegi taevakaardid, kus olid näha nende kolme gaasifaasi jaotused ja seos tähtedevahelise tolmuga. Seda polnud varem tehtud."

Loe edasi ERR Novaatorist.