Tartu teadlaste uuring annab vihjeid koroonaviiruse agressiivsuse pärssimiseks

Tartu Ülikooli molekulaarbioloogid avaldasid ajakirjas Scientific Reports artikli, milles selgitatakse, kuidas aktiveeritakse koroonaviirus enne raku ründamist ja mis võiks aidata seda pidurdada. Mihkel Örd, Ilona Faustova ja professor Mart Loog võrdlesid praegust koroonapandeemiat põhjustava viiruse SARS-CoV-2 rakkutungimist soodustavaid mehhanisme teiste inimestele ohtlike koroonaviiruste ehk SARSi ja MERSi omadega. Täpsemalt olid vaatluse all piltidelt hästi tuttavad väljaulatuvad ogad viiruse pinnal ehk ogavalgud.

SARS-CoV-2 ogavalk koosneb kahest osast. Selle tipmine ots töötab otsekui andur, mis otsib sobivat rakku, millele kinnituda. Rakkude vahel aitavad infot vahetada mitmesugused valgud, mis saadavad välja ja võtavad vastu keemilisi signaale. Neid valke kasutavad ära ka viirused, et rakkudesse siseneda.

Üks valk, mis SARS-CoV-2 ogavalku kõnetab, on ensüüm furiin. Viimast leidub inimese organismis paljudes rakkudes ning ensüümi ülesanne on lõigata valke. Erinevad ensüümid mõjuvad erinevatele valkudele . Kuna furiin on avaldunud üle kogu inimkeha, saab viirus siseneda väga paljudesse erinevatesse rakkudesse. Muu hulgas lõikab furiin ka SARS-CoV-2 ogavalku, eemaldades selle otsas oleva niinimetatud andurina töötava osa. Seejärel alustab tööd ogavalgu allesjäänud osa, mis sulandub rakuümbrisega ja võimaldab viirusel rakku tungida.

"Paljud viirused kasutavad sarnast loogikat," selgitas biomeditsiini tehnoloogia doktorant Mihkel Örd. "Neil on retseptordomeen ja ühinemisdomeen, aga peremeesorganismi ensüümid, mida nad kasutavad, on erinevad. See mõjutab mingil määral ka seda, kuidas viirus organismis toimib." Ördi sõnul avalduvad inimese eri kudedes erinevad ensüümid. Kuna furiin on avaldunud üle kogu inimkeha, saab viirus siseneda väga paljudesse erinevatesse rakkudesse. "Võib oletada, et sel põhjusel on viirus eriti agressiivne," märgib ta.

Loe lähemalt Novaatoris ilmunud artiklist.